Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Подробнее
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Подробнее
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Подробнее
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Подробнее

Gripp

Miks vaktsineerida?

Gripp on raske hingamisteede nakkushaigus. WHO ja ECDC ekspertide hinnangul põhjustab gripp  maailmas 40 000 kuni 220 000 surmajuhtu aastas ning igal gripinakkuse hooajal haigestub 5 -15% riigi elanikkonnast.

Millal vaktsineerida?

Gripi vastu tasub vaktsineerida enne haigestumise kõrgperioodi algust, alates oktoobrist kuni detsembrini. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Kus vaktsineerida?

Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad. Kaitsesüsti saamiseks tuleb pöörduda perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti.

Gripi sümptomid ja ravi

Gripi sümptomid:

  • Haiguse äkiline algus.
  • Kõrge palavik (38°C ja rohkem).
  • Külmavärinad ning väsimus.
  • Köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu ning võib esineda hingamisraskuseid.
  • Võib esineda ka kõhulahtisust.

Gripi ravi:

  • Paremaks alternatiiviks on gripi ennetamine vaktsineerimisega. 
  • Kui haigus on siiski võimu võtnud, siis aitavad puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.
  • Palavikku ja lihasvalu võib ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Reeglina võtab paranemine aega nädala.
  • Haigena tuleks vältida tööl või koolis käimist,  väikeste lastega koos viibimist ning rahvarohkete kohtade külastamist.
  • Gripi alistamiseks kirjutab arst välja viirusevastased ravimid. Antibiootikumid gripi puhul ei aita.
Gripp võib kulgeda raskelt, kui sul juba on terviseprobleem - vaktsineeri end
Millal on gripihooaeg?

Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini.

Kuidas grippi teiste viirushaiguste seast ära tunda?

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga ning on allpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Reeglina levib A-gripp kergemini ja kulgeb ägedamini.

 

Paragripi puhul on esmaseks kurguvalu ning tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid ei ole.

 

Adenoviiruse põdemine kulgeb sageli sarnaselt teiste hingamisteede haigustega. Lisaks võivad aga kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks nimetatud, kuid maailm selliseid haigusi ei tunne.

 

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Kes on kõige enam ohustatud?

Kindlasti peaksid kaaluma gripivastast vaktsineerimist riskirühmadesse kuuluvad inimesed:

  • 65 aastased ja vanemad;
  • isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
  • 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
  • rasedad naised raseduse igas trimestris;
  • kroonilisi haigusi põdevad hooldeasutuste ja pikaravihaiglate patsiendid;
  • tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
  • isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale (näiteks puutuvad aktiivselt kokku 65-aastaste ja vanematega).
Gripp ja rasedus

Rasedatel võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi. Raseduse ajal tekivad immuunsüsteemi, südame ja kopsude talitluses ajutised muutused, mille tõttu võivad lapseootel naised põdeda grippi raskemal kujul. Grippi haigestumisel on rasedatel suurem tõenäosus sattuda haiglasse ja ka surra. Gripihaige raseda veel sündimata last ohustavad enneaegne sünd ja alakaalulisus.

 

Vaktsineerimine hooajalise gripivaktsiiniga on ohutu ja kasulik valik kõigis raseduse järkudes. Maailmas vaktsineeritakse igal aastal hooajalise gripivaktsiiniga miljoneid rasedaid ning see vaktsiin on neile ohutu. Pärast vaktsineerimist kandub ema immuunsus edasi ka lapsele, kaitstes teda esimese kuue elukuu jooksul. Kuna selles vanuses lapsi gripi vastu ei vaktsineerita, siis on emalt pärit kaitse lapsele kiireim viis vajalike antikehade saamiseks. 

 

Vaktsineerimise tavalised kõrvalnähud on süstekoha valulikkus ja punetus. Mõnel inimesel võib tekkida ka peavalu, lihasvalu, palavik, väsimus või iiveldus. Need kõrvalnähud on kerged ja mööduvad kiiresti.

 

Kuidas nakatutakse?

Gripp levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene alati katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe prügikasti visata. Salvräti puudumisel sobib suu katmiseks ka varrukas. Nii väheneb viiruse levik.

 

Gripiviirus püsib:

  • kõvadel pindadel – 24-48 tundi;
  • poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi;
  • viirusega saastunud kätel – kuni 5 minutit ning massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.
Kuidas ennetada?

Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine haigestumise kõrgperioodi alguses (oktoober-detsember). Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.  Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.

 

Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.

 

Täiendavad ennetusvõimalused:

  • Kontakti vältimine haige inimesega või haigestumisel kontakti vältimine teistega.
  • Rahvakogunemiste ja kätlemiste ning lähedaste kontaktide (alla 1 meetri) vältimine.
  • Haigestumisel töölt või koolist koju jäämine.
  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist).
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Gripp levib sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
  • Tervislikud eluviisid. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning vedelike ja täisväärtusliku toidu tarbimine.
  • Ühistranspordi vältimine haigestumiste kõrgajal.
Gripihaige põetamine kodustes tingimustes

Soovitusi gripihaige põetamiseks kodus leiab siit.

Gripiga seotud soovitused tööandjale

Juhiseid, kuidas saavad tööandjad vähendada töötajate nakatumise riski, takistada gripi levikut ning tagada ettevõtte töövõime leiab siit.

Soovitused koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele

Juhiseid, kuidas saavad lasteasutuste juhid ja pedagoogid vähendada õpilaste ja töötajate nakatumise riski ning takistada gripi levikut leiab siit.