Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vaktsineerimine ja revaktsineerimine täiskasvanutele

  • Kliki haigusel, et näha täpsemat kirjeldust.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V

 

 

D

 

 

L

 

 

 

 

 

 

I

 

 

I

 

 

A

 

 

 

 

P

 

I

 

 

F

 

 

S

L

 

M

 

U

 

R

 

B

T

 

 

T

Ä

L

U

 

U

P

U

 

-

E

T

H

E

K

E

M

G

K

U

S

 

V

E

E

P

H

A

E

P

R

E

N

H

 

I

R

E

V

A

K

T

S

I

N

E

E

R

I

I

T

 

L

Ö

R

 

P

T

T

P

O

R

A

A

 

V

H

I

 

P

S

I

A

T

U

 

N

 

A

A

D

 

 

E

S

T

A

S

 

U

 

T

 

 

 

 

F

E

I

V

H

 

S

 

U

 

 

 

 

A

D

I

I

E

 

 

 

S

 

 

 

 

L

 

T

I

P

 

 

 

 

 

 

 

 

I

 

 

R

A

 

 

 

 

 

 

 

 

I

 

 

U

T

 

 

 

 

 

 

 

 

T

 

 

S

I

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

T

 

Lisaks  laste- ja noorukite plaanipärasele immuniseerimisele on eeskätt epidemioloogilistel näidustustel vaja vaktsineerida ka täiskasvanuid. Olulisemad tegurid, mis tingivad vajaduse vaktsineerida täiskasvanuid, on järgmised: epidemioloogiline riskiolukord (ohtliku nakkushaiguse levik), kuulumine nakatumise riskirühma (erialase tegevuse, käitumise eripära, reisimise, põhi-või kaasneva haiguse, ühiseluga seotud kollektiividesse kuulumise alusel) ning vanema-ealisus.

Neid tegureid arvestades on Eesti oludele sobivad täiskasvanute (18 aastat ja vanemad) immuniseerimise soovitused järgmised:

Difteeria ja teetanus

Immuniseerimiskava alusel tehtav viimane difteeria ja teetanuse vaktsineerimine on noorukieas 15-16 aasta vanuses. Pärast seda vaktsineeritakse täiskasvanut vaktsineerimine Td-vaktsiini ühe annusega iga kümne aasta tagant.

Vaktsineeritud inimene ei vaja mehaanilise vigastuse järgset teetanuse immunoglobuliini manustamist.

Vaktsineerimata inimesele süstitakse trauma korral dT vaktsiini.

Teetanuse riskirühma kuuluvateks inimesteks tegevusalade järgi, kes peaksid olema immuniseeritud, on farmi-ja mullatöölised ning muud töö iseloomu tõttu pinnasega vahetult kokkupuutuvad isikud, kaitseväelased, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, kirurgiliste erialade tervishoiutöötajad, veterinaartöötajad.

Varem täielikult vaktsineerimata täiskasvanule süstitakse kolm annust Td-vaktsiini: kaks esimest annust neljanädalase vahega ja kolmas annus 6-12 kuud pärast teise annuse süstimist.

B-viirushepatiit

Immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu on soovitatav kõigile seni immuniseerimata isikutele. Meditsiiniline näidustus täiskasvanute vaktsineerimiseks B-viirushepatiidi vastu on dialüüsipatsientidel ja teistel verepreparaate saavatel patsientidel, siirdelundite retsipientidel, sirprakulist aneemiat põdevatel haigetel, diabeeti, raskekujulisi kroonilisi südame, kopsude ja maksa haigusi põdevatel haigetel. 

Elukutsega seotud riskirühmaks, mis vajab B-viirushepatiidi vastast immuniseerimist, on verega kokkupuutuvad tervishoiutöötajad ning arstiteaduskonna ja õenduse eriala üliõpilased, hooldeasutuste töötajad ja hoolealused, päästeteenistuse ja kiirabi töötajad, poltseinikud, vanglaametnikud ja tegevteenistuse kaitseväelased.                                                                                      

Käitumise eripärast tingitud immuniseerimise näidustused on narkootikume veeni süstivatel isikutel, sekstöötajatel, meestega seksivatel meestel, vangidel ja sugulisel teel levivaid haigusi põdevatel isikutel.   

Täiskasvanu immuniseerimiseks manustatakse talle kolm annust: 0,1. ja 6. kuul.

A-viirushepatiit

Immuniseerimine on näidustatud kõigile seni immuniseerimata isikutele, eeskätt doonoriverd ja verepreparaate saavatele haigetele, kroonilisi maksapõletikke, immuunpuudulikkust ja leukeemiat põdevatele haigetele, pahaloomuliste kasvajatega ja aspleeniga haigetele, HIV-ga nakatunutele ning immuunpärssivat ravi saavatele haigetele ja rasedatele naistele. 

Käitumise eripärast tingituna on immuniseerimine näidustatud  narkootikume veeni süstivatele isikutele, sekstöötajatele ja  meestega seksivatele meestele. 

Täiskasvanu immuniseerimiseks manustatakse vaktsiini kaks annust vähemalt kuuekuulise vahega.

Gripp

Täiskasvanuid vaktsineeritakse gripi vasu igal aastal enne gripihooaja algust.        Immuniseerimine on näidustatud kõigile isikutele, eeskätt isikutele kellel on kroonilised südame, kopsude, neerude ja ainevahetuse süsteemi haigused (eeskätt diabeet), hemoglobineemiad, ravi/hospitaliseerimist vajanud immuunpuudulikkus, HIV-nakkus, rasedus (vaktsineerida võib igas raseduse trimestris).  

Elukutsega seotud immuniseerimist vajavasse gruppi kuuluvad tervishoiutöötajad, hooldekande asutuse töötajad, alla kahe aasta vanuste kroonilisi haigusi (eeskätt bronhiaalastmat) põdevate laste ning vanurite põetajad ja pereliikmed.      

Immuniseerimist vajavasse gripi üldriskirühma kuuluvad vanemaealised inimesed alates 65.eluaastast.

Leetrid, punetis ja mumps

Täiskasvanuid immuniseeritakse leetrite vastu kõigepealt epidemioloogilise näidustuse korral (sh kontakt leetrihaigega, ebasoodne epidemioloogiline olukord riigis, reisimine riskipiirkondadesse, peres on alla1-aastased lapsed, rasedad, immuunpuudulikkusega inimesed, tööalane risk (nt tervishoiutöötajad) jm).

 

Leetrite vastase vaktsineerimise soovitused täiskasvanutele:

  1. Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.
  2. Isikutel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  3. Isikutel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  4. Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
  5. Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.

Täiskasvanuid immuniseeritakse parotiidi vastu epidemioloogilise näidustuse korral – eelnimetatud näidustuste olemasolul manustatakse üks annus MMR-vaktsiini.                                                                                                                     

 

Immuniseerimine punetiste vastu on eriti näidustatu reproduktiivses eas naistele, kelle punetisevastase immuniseerimise kohta puuduvad andmed või kes ei ole kindlasti põdenud punetisi. Ühe kuu jooksul pärast vaktsineerimist tuleb naisel hoiduda rasestumisest.

 

Rasedatele on MMR vaktsineerimine vastunäidustatud. Ei vaktsineerita naisi, kes on kavandanud rasestumise järgnevale neljale nädalale.

Meningokokinakkus

Täiskasvanu immuniseerimise on näidustatud kõigepealt immuunpuudulikkusega ja funktsionaalse aspleeniaga isikutele. 

Epidemioloogilised näidustused on järgmised: isik on kollektiivi liige - eeskätt kaitseväe ajateenijad, ühiskodudes elavad ja pikaajaliselt laagrites viibivad isikud.

Pneumokokinakkus

Täiskasvanu immuniseerimise meditsiinilisteks näidustusteks on kroonilised südame, kopsude (v.a bronhiaalastma), ainevahetussüsteemi (eeskätt diabeet), maksa ja neerude haigused, aspleenia (patsient tuleb vaktsineerida vähemalt kaks nädalat enne efektiivset splenektoomiat), immuunpuudulikkus, leukeemia, lümfoom, pahaloomuline kasvaja, elundi või luuüdi siirdamine, kemoteraapia alküülpreparaatidega ja antimetaboliitidega, kiiritusravi, pikaajaline süsteemne kortikosteroidravi.   

Muudeks näidustusteks on hooldeasutuste elanikud ja üle 65-aastased vanemaealised inimesed.  

Täiskasvanuid esmavaktsineeritakse ja korduvvaktsineeritakse polüsahhariid-vaktsiiniga.

Kõiki eelnimetatud meditsiinilistel näidustustel korduvimmuniseerimist vajavaid täiskasvanuid ning üle 65-aastaseis vanemaealisi inimesi vaktsineeritakse vaktsiini ühe annusega iga viie aasta möödumisel.                     

Puukentsefaliit

Immuniseerimine on näidustatud kõigepealt puukentsefaliidi riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele - metsa-ja põllumajandustöötajatele, jahimeeestele, endeemilistes piirkondades elavatele ja seal kevad-suvekuudel puhkavatele inimestele, piirivalvuretele, kaitseväelastele jt.     

Vaktsiini süstitakse 0., 3. ja 1.-12.-kuul ning korduvvaktsineeritakse ühe annusega iga kolme-viie aasta tagant.              

Poliomüeliit

Kuna Euroopas ja Eestis on poliomüeliidi elimineerimine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt sertifitseeritud, siis võib elanike vaktsineeriminse vajadus tekkida ainult polioviiruse sissetoomisel poliomüeliidi endeemilistest maadest.

Metsik polioviirus ei ole kadunud ringlusest mitmes Aasia ja Aafrika riigis (Pakistan, Afganistan, Kamerun, Süüria, Iraak, Ekvatoriaal Guinea, Etioopia, Nigeeria, Somaalia) on soovitatav enne nendesse riikidesse reisimist kontrollida perearsti juures oma vaktsineerimise seisundit.

Juhul, kui täiskasvanut ei ole immuniseeritud poliomüeliidi vastu viimase 10 aasta jooksul, vaktsineeritakse täiskasvanuid ühe annuse IPV-ga vähemalt 4 nädalat enne nimetatud riikidesse reisile siirdumist ning tehakse sissekanne vaktsineerimise kohta Rahvusvahelisse vaktsineerimise või profülaktika tõendisse (International Certificate of Vaccination or Prophylaxis), mis tuleb reisile kindlasti kaasa võtta.

Tuulerõuged

Immuniseerimine tuulerõugete vastu on näidustatud kõigile tuulerõugeid varem mittepõdenud isikutele, eeskätt tuulerõugeid varem mittepõdenud naistele, kes plaanivad rasestuda ja  lasteosakondade ning hemato-onkoloogia osakondade tuulerõugete suhtes mitteimmuunsed töötajatele.

Täiskasvanutele tuleb manustada 2 vaktsiini annust, teine annus manustada vähemalt 6 nädalat pärast esimese annuse manustamist, kuid kindlasti mitte enne 4 nädala möödumist.

Inimese papilloomiviirus (HPV)

Immuniseerimine inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu on näidustatud kuni 26-aastastele täiskasvanutele, eeskätt naistele. Täiskasvanute vaktsineerimiskuur koosneb kolmest HPV vaktsiini doosist