Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Mumps

Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.

 

Mis on mumps?

Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis avaldub palaviku ja valuliku tursena peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. 

 

Kuidas levib?

Mumps levib piisknakkusena (nt köhimisel ja aevastamisel) ning otsesel kontaktil haigega.

Haiguse peiteperiood on 11-25 päeva. Mumpsihaige inimene levitab viirust peiteperioodi viimasel kahel päeval ja olenemata haiguse vormist 6.-9. haiguspäevani.

 

Viirusele on vastuvõtlikud kõik vanusegrupid, kuid enamasti haigestuvad lapsed ja noorukid kevadtalvisel perioodil. Mumpsi põdenud ema annab väikelapsele kaitsvad antikehad kuni aastaks. Pärast mumpsi läbipõdemist kujuneb püsiv immuunsus.

 

Väliskeskkonnas hävib viirus kiiresti.

 

Haigusnähud

Mumpsil on erinevad esinemisvormid. Kõige levinum on ühe- või mõlemapoolne kõrvasüljenäärmepõletik ehk parotiit. Haiguse alguses esineb 1-2 päeva jooksul peavalu, halb enesetunne ja isutus. Seejärel tõuseb palavik 38-39°C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, sageli 1-2 päeva möödudes ka teisel pool. Tursunud näärme kohal olev nahk ei puneta, vaid on sile ja läikiv. Katsumisel tundub tursunud nääre taignataoliselt pehme. Kuna nahk on pingul, on mälumine ja neelamine takistatud. Kahjustuda võivad ka teised näärmed (sugu-, kõhu- ja kilpnääre jt).

 

Mumpsi üheks oluliseks iseärasuseks on asümptomaatiline ehk ilma sümptomiteta haiguse läbipõdemine.

 

Kuidas diagnoositakse?

Üldjuhul diagnoositakse mumpsi haigusele iseloomulike haigusnähtude alusel. Vajadusel tehakse laboratoorsed uuringud.

 

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Põhiline meede mumpsi ennetamiseks on vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Eestis kasutatav vaktsiin annab kaitse ka punetiste ja leetrite vastu.

 

Mumpsi nakatunud inimene peaks vältima teistega kokkupuudet. Ravi toimub enamasti kodus, vajadusel viibib haigestunu haiglaravil. Koduse ravi korral võib lõpetada haige isoleerimise üheksa päeva peale haiguse algust. Kuni 10-aastased lapsed, kes ei ole mumpsi põdenud ja on vaktsineerimata, tuleks eemaldada pärast haigega kokkupuudet lastekollektiivist 21 päevaks.

Haige nina-neelueritistega saastunud esemed tuleb desinfitseerida.

 

Eestis kasutatav vaktsiin mumpsi ennetamiseks

 

Tagasi lehele