Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Mille vastu saab vaktsineerida?

Enne immuniseerimise laialdast kasutusele võtmist olid väikelaste peamisteks surmapõhjusteks nakkushaigused. Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada lastele ja noorukitele kaitse nende ohtude vastu. Parim teaduslikult tõestatud võimalus selleks on õigeaegne vaktsineerimine.

 

Riik hangib kõik immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinid ja muudab need inimestele kättesaadavaks. Vastsündinuid vaktsineeritakse lapsevanemate nõusolekul juba sünnitushaiglas, väikelapsi perearstide ja kooliealisi lapsi koolitervishoiuteenuse osutaja juures.

 

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne  immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, sest puudub vajalik hulk vastuvõtlikke inimesi. Nii ennetame haigustest põhjustatud kannatusi ja surmajuhte ning võimaldame tervishoiutöötajatel suunata ressursse teiste meie jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. 

 

Eesti riiklikus immuniseerimiskavas on vaktsiinid järgmiste nakkushaiguste vastu:

  • B-viirushepatiit on äärmiselt nakkav ja võib põhjustada kroonilist maksapõletikku. Mida noorem on nakatunud inimene, seda tõenäolisemalt muutub haigus krooniliseks. Kroonilise B-viirushepatiidi tagajärjel võib tulevikus tekkida maksatsirroos ja maksavähk.  Eestis kasutatav vaktsiin B-viirushepatiidi ennetamiseks.
  • Difteeria  on raske bakteriaalne haigus, mis võib avalduda neelu-, kõri- ja ninapõletikuna.  Haigusega kaasneb palavik, kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja kaela turse, kujuneb nn härjakael. Difteeriatekitajad eritavad tugevat mürki – difteeriatoksiini, mis kahjustab eriti südamelihast. Närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel tekib pehmesuulae halvatus, mis põhjustab kõnelemis- ja neelamishäireid. Halvatus võib tabada ka hingamislihaseid, mille puhul võib haigus lõppeda surmaga.
    Eestis kasutatav vaktsiin difteeria ennetamiseks.
  • Haemophilus influenzae tüüp b (Hib-nakkus) on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja. Läbipõdemisjärgselt võivad esineda tüsistustena kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jääv krambisündroom. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestub igal aastal maailmas Hib-nakkusesse liigi kolm miljonit inimest ning sureb selle tagajärjel ligi 400 000 inimest.
    Eestis kasutatav vaktsiin Hib-nakkuse ennetamiseks.
  • Inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest. Ohtlikumad HPV tüved põhjustavad valdava osa emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks võib HPV põhjustada häbeme-, ja tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki.
    Eestis kasutatav vaktsiin papilloomiviiruse-nakkuse ennetamiseks.
  • Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Leetrite sagedasemad  tüsistused on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Harvem tüsistus on peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel võib invaliidistuda või surra. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
    Eestis kasutatav vaktsiin leetrite ennetamiseks.
  • Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mis kulgeb tugevate kontrollimatute köhahoogudega. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krambid, hapnikupuudusest tingitud ajukahjustus ning hingamispeetus, mis võib lõppeda surmaga.
    Eestis kasutatav vaktsiin läkaköha ennetamiseks.
  • Mumps põhjustab valulikku turset peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Poistel võib põletik levida munandeisse, põhjustades tugevat valu ja turset. Munandipõletiku põdemise tüsistusena võib tekkida sigimatus. Haiguse raskeima vormina põhjustab mumpsiviirus ajukelmepõletikku ajukelme- või peaajupõletikku. Mumpsil puudub spetsiifiline ravi.
    Eestis kasutatav vaktsiin mumpsi ennetamiseks.
  • Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi  on äge viiruslik nakkushaigus, mis võib lõppeda kesknärvisüsteemi kahjustuse ja halvatusega ning raskematel juhtudel surmaga. Kahjustuda võivad kõik lihased, kuid sagedamini jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. Polioviirused võivad tungida ka ajukoorealustesse tuumadesse, mille tagajärjel kujunevad haigetel neelamis-, hingamis- ja kõnehäired.
    Eestis kasutatav vaktsiin poliomüeliidi ennetamiseks.
  • Punetised on äge lööbeline nakkushaigus. Haigus on eriti ohtlik lapseootel naistele. Mida varasemas raseduse järgus kokkupuude punetiseviirusega toimub, seda tõsisemad on loote kahjustused. Kui nakatumine leiab aset esimese 11 rasedusnädala jooksul, tekib 90% loodetel kaasasündinud punetiste sündroom. Sündiv laps on alakaaluline, tal võib olla südamerike, kurtus ja mitmeid teisi terviseprobleeme.
    Eestis kasutatav vaktsiin punetiste ennetamiseks.
  • Rotaviirusnakkus on viiruslik soolehaigus. See levib kergesti ja on maailmas kõige sagedamini esinev laste soolenakkus. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mis vajab haiglaravi.
    Eestis kasutatakse rotaviirusenteriidi ennetamiseks kahte vaktsiini: vaktsiin 1 ja vaktsiin 2.
  • Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustavad lihaskrambid. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
    Eestis kasutatav vaktsiin teetanuse ennetamiseks .
  • Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid. Tuberkuloosi ravitakse antibiootikumidega ja ravi kestab 6-24 kuud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa ja sureb kaks miljonit inimest.  Eestis kasutatav vaktsiin tuberkuloosi ennetamiseks.

Täieliku ülevaate vaktsiin-välditavatest haigustest leiab siit.