Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Kui pikaks ajaks annab vaktsiin kaitse?

Kuna esimene vaktsiin võeti kasutusele alles 2006. aastal, ei ole veel teada, kui pikaks ajaks see kaitse tagab. Värsked uurimistulemused näitavad, et rohkem kui kümme aastat tagasi vaktsineeritud inimesed on endiselt täielikult kaitstud nende puhul kasutatud vaktsiinis sisaldunud HPV tüüpide eest ning seega ka emakakaelavähi eelsete muutuste, genitaaltüügaste ja muude nendest HPV tüüpidest tingitud haiguste eest. Miski ei viita sellele, et vaktsiiniga tagatud kaitse on praeguseks vaktsineeritud inimeste seas nõrgenenud, ning osa eksperte on veendunud, et vaktsiin annab kaitse mitmeks aastakümneks.4

_____________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Allikas:

4.     Markowitz L. E., Dunne E. F., Saraiya M. et al. Human papillomavirus vaccination: recommendations of the Advisory Committee on Immunization Practices (ACIP). MMWR Recomm Rep 2014; 63 (nr RR-05).

Miks ei soovitata vaktsineerita alla üheksa-aastaseid lapsi?

HPV-vaktsiini väljatöötamise ajal ei olnud teada, kui pikaks ajaks see kaitse annab, ning vaktsiini väljatöötajad ja tervishoiuametnikud arvasid, et kui vaktsineerida väikseid lapsi, siis ei pruugi vaktsiiniga tagatud kaitse olla tõhus perioodil, kui nad on aktiivse seksuaalelu tõttu kõige suuremas ohus (kuni 25. eluaastani).

Hiljutised andmed näitavad, et vaktsiin tagab kaitse vähemalt kümneks aastaks ja tõenäoliselt isegi palju kauemaks. Seepärast on osa teadlasi soovitanud lähemalt uurida, milline on väikeste laste HPV-vastase vaktsineerimise tõhusus.

Kas vaktsineeritud naised peaksid ikkagi käima emakakaelavähi uuringutel?

Jah.

Vaktsineeritud naised peaksid ikkagi käima emakakaelavähi uuringutel oma elukohariigis antud soovituste kohaselt. Kuigi vaktsiin annab kaitse HPV tüüpide vastu, millest on põhjustatud 71–90% emakakaelavähi juhtudest, ei taga see täielikku kaitset. Samuti ei kaitse see HPV tüüpide eest, millega nad olid nakatunud enne vaktsineerimist. Emakakaelavähi sõeluuringud, mille käigus tehakse PAP-analüüs ja günekoloogiline läbivaatus, võivad aidata varakult avastada HPV tüüpidest põhjustatud muutusi, mida saab ravida enne, kui need pahaloomuliseks muutuvad.

Kas on tõendeid, et vaktsineerimise eelised kaaluvad üles võimalikud negatiivsed kõrvaltoimed?

Jah.

HPV-vastase vaktsineerimise eelised kaaluvad kaugelt üles sellega kaasnevad väga väikesed riskid. Eelistena võib nimetada kaitse nakatumise eest HPV tüüpidega, millest on põhjustatud 71–90% emakakaelavähi ja muudest HPVga seotud vähivormide juhtudest ning (nelja- või üheksavalentse vaktsiini korral) 90% genitaaltüügastest.

Riskide hulka kuuluvad kerged kõrvaltoimed, näiteks süstekoha valulikkus ja punetus, mis kaob tavaliselt vähem kui päevaga. HPV-vastane vaktsineerimine on alates 2006. aastast tugeva järelevalve all, manustatud on rohkem kui 270 miljonit doosi HPV-vaktsiini, tõendeid vaktsiini raskete kõrvaltoimete kohta ei ole.

Kas HPV-vaktsiin on tõhus?

Jah.

HPV-vastane vaktsineerimine piirab silmanähtavalt HPV levikut. Kohene tulemus on emakakaelavähi eelsete muutustega naiste arvu kahanemine ning olenevalt sellest, millist vaktsiini kasutatakse, ka genitaaltüügaste käes kannatavate naiste ja meeste arvu järsk vähenemine. Kui piiratakse HPV edasikandmist, järgneb sellele mitme aasta või aastakümne pärast emakakaelavähi ja muude HPVga seotud vähivormide juhtude vähenemine.

HPV-nakkuste ja genitaaltüügaste esinemissageduse kiiret vähenemist (kuni 90%) teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas on täheldatud Austraalias, Belgias, Saksamaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, USAs ja Uus-Meremaal.

Mis on HPV-vaktsiin?

Vaktsiinid koosnevad viirusesarnastest osakestest, mis sisaldavad küll viiruse valgulist kesta, aga mitte viiruse geneetilist materjali. Viirusega sarnane vaktsiin ergutab immuunsüsteemi tootma HPV eest kaitsvaid antikehi.

Et vaktsiini toime oleks nii tõhus kui võimalik, sisaldab see ka väikeses koguses adjuvante (ained, mis aitavad tugevdada keha immuunreaktsiooni). Need võivad olla mineraalsoolad, vesi ja sellised ained nagu alumiiniumsulfaat (alumiiniumiühend), millega me puutume pidevalt kokku õhu, toidu ja kosmeetikatoodete, näiteks deodorantide kaudu.

Vastupidi mitmesugustele kuuldustele ei sisalda praegu pakutavad vaktsiinid tiomersaali (kasutusloaga kahjutu säilitusaine) ega teisi elavhõbedaühendeid.

Mille poolest HPV-vaktsiinid erinevad?

Praegu on kasutusel kolm HPV-vaktsiini.
  • Gardasil®, mida toodab Merck Sharp & Dohme (lühendatult ka MSD või Merck) ja mis sai kasutusloa 2006. aastal, on neljavalentne vaktsiin ehk see kaitseb nelja HPV tüübi eest.
  • Cervarix®, mida toodab GlaxoSmithKline (lühendatult ka GSK) ja mis sai kasutusloa 2007. aastal, on kahevalentne vaktsiin (kaitseb kahe HPV tüübi eest).
  • Gardasil 9®, mida toodab MSD ja mis sai kasutusloa 2014. aastal, on üheksavalentne vaktsiin (kaitseb üheksa HPV tüübi eest).

Iga riigi reguleerivad ametiasutused otsustavad, millised vaktsiinid võetakse riigis kasutusele. Kui manustatakse soovituslik arv doose, kaitsevad kõik kolm vaktsiini tõhusalt nakatumise eest kõige levinumate HPV tüüpidega, mis põhjustavad emakakaelavähki ja muid HPVga seotud vähivorme. Nelja- ja üheksavalentsed vaktsiinid kaitsevad ka genitaaltüügaste eest.

Kui teie elukohariigis on kasutusel rohkem kui üks HPV-vaktsiin, pidage tervishoiuteenuse osutajaga nõu, milline vaktsiin on parim teile või teie lapsele.

Vaktsineerimiseksperdid ei soovita teha rohkem kui ühe HPV-vastase vaktsineerimise seeria.

Eesti riiklikus immuniseerimiskavas kasutatakse tütarlaste vaktsineerimiseks vaktsiini Gardasil 9, mis annab kaitse üheksa HPV tüübi eest.

Miks lasta end vaktsineerida, kui vaktsiin kaitseb ainult mõnede levivate HPV tüüpide eest?

HPV-vaktsiinid kaitsevad HPV tüüpide eest, mis on kõige enam levinud ja mis põhjustavad kõige suurema tõenäosusega emakakaelavähki, ning kaks kolmest saadaolevast vaktsiinist ka genitaaltüügaste eest. Samuti pakuvad HPV-vaktsiinid ristkaitset mõne tüübi vastu, mida vaktsiin ei sisalda.

Kahevalentne HPV-vaktsiin kaitseb kahe tüübi eest (16 ja 18), mis põhjustavad 71% kõikjal maailmas registreeritud emakakaelavähi juhtudest. Neljavalentne vaktsiin kaitseb eelnimetatud tüüpide ja veel kahe tüübi eest, millest on põhjustatud kuni 90% genitaaltüügastest. Üheksavalentne vaktsiin, millega vaktsineeritakse tüdrukuid Eestis, kaitseb eelnimetatud nelja tüübi ja lisaks veel viie tüübi eest ehk kokkuvõttes 90% tüüpide eest, mis põhjustavad genitaaltüükaid või emakakaelavähki.

Milliste HPV tüüpide eest tagab vaktsiin kaitse?

HPV-l on palju tüüpe – siiani on neid avastatud rohkem kui 200. Kolm olemasolevat vaktsiini kaitsevad viiruse kõige levinumate ja ohtlikumate tüüpide eest. On olemas kahe- (kaitseb kahe HPV tüübi eest), nelja- (kaitseb nelja HPV tüübi eest) ja üheksavalentsed (kaitseb üheksa HPV tüübi eest) HPV-vaktsiinid.

Järgnevas tabelis on näidatud, milliste HPV tüüpide eest tagab iga vaktsiin kaitse.

Vaktsiini nimi

Valentsus (vaktsiinis sisalduvate tüüpide arv)

Vaktsiinis sisalduvad HPV tüübid

Nendest tüüpidest põhjustatud emakakaelavähi juhtude osakaal

Nendest tüüpidest põhjustatud genitaaltüügaste osakaal

Cervarix®

Kahevalentne (kaks tüüpi)

16 ja 18

71%

-

Gardasil®

Neljavalentne (neli tüüpi)

6, 11, 16 ja 18

71%

90%

Gardasil 9®

Üheksavalentne (üheksa tüüpi)

6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58

90%

90%

Umbes 30 HPV tüüpi levivad sugulisel teel. Mõne tüübi puhul on suur oht vähi tekkeks. Teiste tüüpide puhul on see oht palju väiksem, kuid need tekitavad genitaaltüükaid. Kõik kolm vaktsiini kaitsevad HPV tüüpide 16 ja 18 eest, mis põhjustavad umbes 71% emakakaelavähi ja muudest HPVga seotud vähivormide juhtudest. Nelja- ja üheksavalentsed vaktsiinid kaitsevad ka tüüpide 6 ja 11 eest, millest on põhjustatud 90% genitaaltüügastest. Üheksavalentne vaktsiin tagab kaitse veel viie tüübi (31, 33, 45, 52 ja 58) eest, mis koos tüüpidega 16 ja 18 põhjustavad 90% emakakaelavähi juhtudest.5

Samuti pakuvad HPV-vaktsiinid ristkaitset mõne tüübi vastu, mida vaktsiin ei sisalda.

_______________________________________________________________________________________________________________

Allikas:

5.     Human Papillomavirus Vaccines: WHO Position Paper, mai 2017. http://www.who.int/immunization/documents/positionpapers/en/