Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Täiskasvanutele

Täiskasvanule

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

 

Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.

 

Korduvvaktsineerimise eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk kaitsekehi.

 

Vajadus kaitsesüsti järele sõltub sellest:

  • milliseid nakkushaigusi on inimene juba põdenud;
  • milliseid vaktsiine on juba tehtud;
  • millised on tööga seotud riskid;
  • kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid;
  • kuhu plaanitakse lähiajal reisida.

Kõigi küsimustega tasub pöörduda perearsti juurde või vaktsineerimiskabinetti. Seal tehakse vajadusel ka uued kaitsesüstid.

 

Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda järgmistel juhtudel:

  • nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (näiteks meditsiin või metsandus);
  • riskikäitumine (tegevused, millega kaasneb oht saada nakkushaigus);
  • aktiivse läbikäimisega kollektiividesse kuulumine (suurem võimalus haigustekitajatega kokku puutuda);
  • kroonilised südame, hingamiselundkonna, neerude ja maksa haigused, diabeet jm;
  • immuunpuudulikkus (haigestumine võib väga ohtlikuks osutuda);
  • vanemaealisus (organism ei pruugi enam tõsiste haigustega toime tulla);
  • pidev kokkupuude vaktsineerimata ja immuunsust mitteomavate laste, haigete või vanuritega (oht teisi nakatada);
  • nakatumisohtlikesse maadesse reisimine (vaata sektsiooni reisivaktsineerimine).

Vaktsineerimine on vabatahtlik. Oluline, elukvaliteeti mõjutav otsus oleks tark teha ennekõike tõenduspõhisest teadusest lähtudes.