Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Gripp

Miks vaktsineerida?

Gripp on raske hingamisteede nakkushaigus. WHO ja ECDC ekspertide hinnangul põhjustab gripp maailmas 40 000 kuni 220 000 surmajuhtu aastas ning igal gripinakkuse hooajal haigestub 5–15% riigi elanikkonnast.

Millal vaktsineerida?

Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Kus vaktsineerida?

Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad. Kaitsesüstimiseks tuleb pöörduda perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti, kuni 17.11 on võimalik gripi vastu vaktsineerida ka 23 apteegis seitsmes Eesti linnas.

Gripi sümptomid ja tüsistused

Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).
Tavalisemad sümptomid on:

  • haiguse äkiline algus,
  • kõrge palavik (38°C ja rohkem),
  • külmavärinad ning väsimus,
  • köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu ning võib esineda hingamisraskuseid,
  • võib esineda ka kõhulahtisust.

Gripi sümptomid ei erine oluliselt teistest ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitest, kuid gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi. Nendest on eriti ohustatud riskigruppi kuuluvad.
Sagedamini esinevateks tüsistusteks on:

  • kopsupõletik,
  • bronhiit
  • neelupõletik
  • nina kõrvalkoobaste põletik
  • keskkõrvapõletik,
  • neeruvaagnapõletik,
  • krooniliste haiguste ägenemine,
  • gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.

Gripi ravi:

  • Parim viis ennetamiseks on vaktsineerimine.
  • Haigestudes tagada puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.
  • Viirusvastaseks raviks kasutada arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid.
  • Sümptomite (palavik, köha, pea- ja lihasvalu jt) raviks kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimid.
Gripp võib kulgeda raskelt, kui sul juba on terviseprobleem - vaktsineeri end
Gripivastane vaktsineerimine hooajal 2019/2020

2019/2020 gripihooajal toodi Eesti turule ligi 200 000 vaktsiinidoosi, mis on pea poole rohkem, kui eelmisel hooajal. Võimalik on valida kolme vaktsiini vahel: VaxigripTetra, Influvac Tetra ja Fluarix Tetra. Kõik kolm vaktsiini on tetravalentsed vaktsiinid ehk on suunatud nelja erineva gripiviiruse tüve vastu, neist kaks on A- ja kaks B-gripi viiruse tüved. VaxigripTetra ja Fluarix Tetra on näidustatud alates 6. elukuust ning Influvac Tetra alates 3. eluaastast. Gripivastane vaktsineerimine on vastunäidustatud  kõrge palavikuga kulgevate haiguste, ägedate infektsioonide ja munaallergia korral. Teistest veelgi enam peaksid gripivastast vaktsineerimist kaaluma riskigruppi kuuluvad isikud – vanemaealised (>65 a), väikelapsed (<5 a), krooniliste haigustega ja langenud immuunsusega isikud. 

 

Täpsem info 2019/2020 gripihooaja vaktsiinide kohta:

Nagu igal hooajal saab ennast gripi vastu vaktsineerida perearsti juures või vaktsineerimis­kabinetis. Sarnaselt eelmisele hooajale saab ajavahemikus 14.10.2019–17.11.2019 vaktsineerida ka teatud apteekides üle Eesti. Esmakordselt vaktsineeritakse sel hooajal terviseameti ja Eesti haigekassa ühisprojekti tulemusel haigekassa eelarvest üld- ja erihoolekande asutuste patsiente. Vaktsineerimist hooldekodudes viib läbi perearst ning on patsiendile tasuta.   

Millal on gripihooaeg?

Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini.

Kuidas grippi teiste viirushaiguste seast ära tunda?

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga ning on allpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Reeglina levib A-gripp kergemini ja kulgeb ägedamini.

 

Paragripi puhul on esmaseks kurguvalu ning tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid ei ole.

 

Adenoviiruse põdemine kulgeb sageli sarnaselt teiste hingamisteede haigustega. Lisaks võivad aga kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks nimetatud, kuid maailm selliseid haigusi ei tunne.

 

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Kes on kõige enam ohustatud?

Kindlasti peaksid kaaluma gripivastast vaktsineerimist riskirühmadesse kuuluvad inimesed:

  • 65 aastased ja vanemad;
  • 0–5-aastased lapsed;
  • isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
  • 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
  • rasedad naised raseduse igas trimestris;
  • kroonilisi haigusi põdevad hooldeasutuste ja pikaravihaiglate patsiendid;
  • tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
  • isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale (näiteks puutuvad aktiivselt kokku 65-aastaste ja vanematega).
Gripp ja rasedus

Rasedatel võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi. Raseduse ajal tekivad immuunsüsteemi, südame ja kopsude talitluses ajutised muutused, mille tõttu võivad lapseootel naised põdeda grippi raskemal kujul. Grippi haigestumisel on rasedatel suurem tõenäosus sattuda haiglasse ja ka surra. Gripihaige raseda veel sündimata last ohustavad enneaegne sünd ja alakaalulisus.

 

Vaktsineerimine hooajalise gripivaktsiiniga on ohutu ja kasulik valik kõigis raseduse järkudes. Maailmas vaktsineeritakse igal aastal hooajalise gripivaktsiiniga miljoneid rasedaid ning see vaktsiin on neile ohutu. Pärast vaktsineerimist kandub ema immuunsus edasi ka lapsele, kaitstes teda esimese kuue elukuu jooksul. Kuna selles vanuses lapsi gripi vastu ei vaktsineerita, siis on emalt pärit kaitse lapsele kiireim viis vajalike antikehade saamiseks. 

 

Vaktsineerimise tavalised kõrvalnähud on süstekoha valulikkus ja punetus. Mõnel inimesel võib tekkida ka peavalu, lihasvalu, palavik, väsimus või iiveldus. Need kõrvalnähud on kerged ja mööduvad kiiresti.

 

Kuidas nakatutakse?

Gripp levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene alati katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe prügikasti visata. Salvräti puudumisel sobib suu katmiseks ka varrukas. Nii väheneb viiruse levik.

 

Gripiviirus püsib:

  • kõvadel pindadel – 24-48 tundi;
  • poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi;
  • viirusega saastunud kätel – kuni 5 minutit ning massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.
Kuidas ennetada?

Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini).  Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.  Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.

 

Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.

 

Täiendavad ennetusvõimalused:

  • Kontakti vältimine haige inimesega või haigestumisel kontakti vältimine teistega.
  • Rahvakogunemiste ja kätlemiste ning lähedaste kontaktide (alla 1 meetri) vältimine.
  • Haigestumisel töölt või koolist koju jäämine.
  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist).
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Gripp levib sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
  • Tervislikud eluviisid. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning vedelike ja täisväärtusliku toidu tarbimine.
  • Ühistranspordi vältimine haigestumiste kõrgajal.
Miks tuleks gripivaktsiini igal aastal uuesti teha?

Gripiviirus on iga-aastaselt ülemaailmses ringluses, mille tulemusel toimuvad viiruse molekulaarses struktuuris hulgaliselt muutuseid. Toimuvad muutused on küll väga väiksed, kuid nende kuhjumine mõjutab viirust sedavõrd, et eelmistel hooaegadel vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest tekkinud immuunvastus ei ole uute viirustüvede suhtes spetsiifiline. Viimasest tingituna oleme iga uue gripihooaja eel silmitsi olukorraga, kus meie organismil puudub efektiivne kaitse uuel hooajal levivate gripiviiruse tüvede vastu võitlemiseks.

 

Gripiviirusele spetsialiseerunud teadlased ja spetsialistid seiravad viiruse ringlust ning hindavad, missugused gripiviiruse tüved levivad kõige tõenäolisemalt järgneval hooajal. Kogutud infot arvestades toodetakse kolme kuni nelja potentsiaalselt levima hakkava gripiviiruse tüve vastu vaktsiin. Seega sõltub gripivaktsiini efektiivsus sellest, kui sarnane on vaktsiini koostises olev viiruse antigeen tegelikult konkreetsel hooajal leviva viiruse molekulaarse struktuuriga. Gripivaktsiini efektiivsus on teiste vaktsiinidega võrreldes pisut madalam (ca 50%). Sellest tulenevalt ei hoia vaktsineerimine haigestumist ära kõigil vaktsineeritutel, kuid vähendab oluliselt raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude esinemist.

Missugustes tingimustes tuleks gripivaktsiine säilitada?

Vaktsiinide efektiivsuse säilitamiseks on esmatähtis hoida neid tootja poolt ettenähtud keskkonna­tingimustel. Gripivaktsiini tuleb selle transportimise ja säilitamise jooksul hoida temperatuuril +2...+8oC vältides sealjuures vaktsiini läbikülmumist, samuti ei tohi vaktsiini hoida otsese valguse käes. Vahetult enne vaktsiini manustamist tuleks lasta sellel soojeneda toatemperatuurini. Tervishoiuteenuse osutajatel ning vaktsiine hoiustavatel apteekidel on tagatud nõuetekohased tingimused vaktsiinide transpordiks ja säilitamiseks. Vaktsiine ja nende säilitamistingimusi kontrollitakse igapäevaselt ning kõrvalekallete korral – nt vaktsiinikarp on katki, vaktsiin on aegunud või hoiustatud valedes tingimustes, vaktsiin utiliseeritakse nõuetekohaselt. Seetõttu on efektiivseim ja ohutuim meede lasta ennast gripi vastu vaktsineerida tervishoiuteenuse osutaja või apteekri juures nende poolt hangitud ja hoiustatud vaktsiiniga. Sel viisil saab olla kindel, et vaktsiin on kuni manustamise hetkeni säilitatud nõuetekohaselt.

Gripihaige põetamine kodustes tingimustes

Soovitusi gripihaige põetamiseks kodus leiab siit.

Gripiga seotud soovitused tööandjale

Juhiseid, kuidas saavad tööandjad vähendada töötajate nakatumise riski, takistada gripi levikut ning tagada ettevõtte töövõime leiab siit.

Soovitused koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele

Juhiseid, kuidas saavad lasteasutuste juhid ja pedagoogid vähendada õpilaste ja töötajate nakatumise riski ning takistada gripi levikut leiab siit.

Seotud uudised