Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Kuidas toimub nakatumine papilloomiviirusega?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.

Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.

Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Mis on HPV?

HPV on inimese papilloomiviirus (ingl. Human Papilloma Virus). Suurem osa papilloomiviiruse tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt teravad kondüloomid). Vähesed papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme- ja tupe-, päraku, peenisevähk ja vähieelsed seisundid) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk). Vähiriski alusel jaotatakse  inimese papilloomiviiruse tüübid alljärgnevalt: Kõrge riski tüübid: 16, 18, 45, 31, 33, 52, 58, 35, 59, 56, 51, 39; Piiratud vähki tekitava toimega tüübid: 68, 73; Madala riski tüübid: 6, 11, 26, 40, 42, 43.

HPV vaktsiin Gardasil 9 annab kaitse HPV tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 vastu.  Papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18 põhjustavad enamiku emakakaelavähkidest.

Seejuures on HPV tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58  poolt põhjustatud uute vähkide haigusjuhtude hinnanguline  arv Euroopa riikides 47 992 juhtu aastas.
Need jagunevad: 31 130 emakakaelavähi, 6 786 pea- ja kaelapiirkonna vähi, 6 137 anaalvähi, 1 466 vulvavähi, 1 360 vagiinavähi ja  1 113  peenisevähi haigusjuhtu aastas.
81% vähkidest esineb naistel ja  19% meestel. Prekantseroossete seisundite e emakakaela, tupe ja päraku vähieelsete seisundite (CIN2+, VIN2/3, VaIN2/3, and AIN2/3) arv ulatub 232 103 kuni 442 347 ja soolatüügaste esinemise arv  680 344 kuni 844 391 juhtuni aastas.[1]    

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki kõrgeim Euroopas. Haigestumus on endiselt kasvutrendis, suremuse näitajad ei vähene. Hoolimata juba 2006. aastal alustatud sõeluuringust ületab emakakaelavähi haiguskoormus Eestis praegu tervelt neli korda Soome ja kaks korda kõigi Põhjamaade vastavat näitajat.[2]


[1] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28400857 [2] Nygård M, Orumaa M. Oluliselt suurenenud haigestumus emakakaelavähki Eestis perioodil 1998–2008. Eesti Arst 2016;95:20–7.  

Mis toimub inimese organismis pärast papilloomiviirusega nakatumist?

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas ilma haiguse tunnusteta ja kaebusteta pikka aega. Enamasti suudab inimorganismi immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada.

Osadel inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda, neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul. Emakakaelavähi tekke  eelduseks on kõrge riskiga HPV olemasolu organismis.

Mis on papilloomiviiruste poolt vähi tekkimist soodustavad faktorid?

  • varajane seksuaalelu algus;
  • suur seksuaalpartnerite arv;
  • suitsetamine;
  • immuunpuudulikkus (nt HIV);
  • pikaajaline hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine;
  • sugulisel teel levivate haiguste kaasnakkus (nt klamüdioos, genitaalherpes).

Kuidas kaitsta ennast papilloomiviiruste eest?

  • Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest
  • Kasutada kondoomi
  • Mitte suitsetada
  • Kontrollida regulaarselt oma tervist
  • Vaktsineerida ennast

Vaktsineerimine ei asenda tavalist Pap-testil põhinevat emakakaela sõeluuringut - ka pärast vaktsineerimist on oluline külastada regulaarselt naistearsti. Kindluse mõttes rakendatakse kehtivaid sõeluuringu soovitusi ka HPV vastu vaktsineeritud naistele.[1]

Kiiresti progresseeruvaid emakakaelavähke teismelistel ja noortel naistel ei ole võimalik sõeluuringute abil ära hoida. Seetõttu peavad teismeliste emakakaelavähi ennetusprogrammid keskenduma eelkõige HPV-vastasele vaktsineerimisele, mis on enne suguelu algust teostatuna väga efektiivsed.[2]


[1] https://emakakaelajuhis.weebly.com/emakakaelavaumlhi-sotildeeluuring-vaktsineeritud-naistel.html [2] https://emakakaelajuhis.weebly.com/uuringu-algus.html

Milline on optimaalne vanus tütarlapse HPV vastu vaktsineerimiseks?

Tütarlapsi soovitatakse vaktsineerida orienteeruvalt 12-aastaselt, enne viirusega kokkupuutumist.

Kuidas toimub Eestis tütarlaste vaktsineerimine HPV vastu?

2018.-2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12- kuni 14-aastased tütarlapsed. Tütarlaste vaktsineerimiseks on riigi poolt hangitud vaktsiin Gardasil 9, tootja Merck Sharp and Dohme B.V. Vaktsiini omaduste kokkuvõtted leiate siit.

Alates jaanuarist 2020 vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames vaid 12-aastaseid tütarlapsi, kes on sündinud alates 1.01.2008 a.

Vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud. HPV vaktsiin on sihtrühma kuuluvatele tütarlastele tasuta.

Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat lapse vaktsineerimisest ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

Lapsevanema erisoovil võib vaktsineerida HPV vastu sihtrühma kuuluvaid tütarlapsi nende perearst või pereõde.

Mille eest kaitseb HPV vaktsiin ja kuidas seda manustatakse?

HPV vaktsiin Gardasil 9 sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüübi puhastatud viiruselaadset valku ning aitab hoida ära nendest põhjustatud haigused: emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid kahjustusi ja vähki, suguelundite tüükaid (teravaid kondüloome). Vaktsiin ei sisalda elusat viirust ega ole seetõttu haigust tekitav ega ohtlik.

Vaktsineerimiskuur alla 15-aastastele koosneb kahest vaktsiinidoosist, intervalliga 6 kuni 13 kuud dooside vahel. Vaktsiini manustatakse lihasesiseselt õlavarre deltalihase piirkonda.  

Kellele on HPV vaktsiin vastunäidustatud?

Vaktsiin Gardasil 9 on vastunäidustatud neile, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete suhtes. Isikud, kellel ilmneb ülitundlikkus pärast esimest vaktsiini annust ei tohi saada teist vaktsiini annust.

Millised võivad olla HPV vaktsiini kõrvaltoimed?

Vaktsineerimisjärgselt võivad esineda paiksed kõrvalnähud: süstekoha valu, punetus ja turse. Nende nähtude leevendamiseks võib kasutada külma kompressi.

Samuti on kõrvaltoimetena kirjeldatud väsimust, pea- ning lihasvalu, seedetrakti häireid, millega võib kaasneda iiveldus ja oksendamine. Esineda võib ka sügelust, nahalöövet, kuplade teke nahale (nõgestõbi), liigesvalu ning palavikku (≥ 38 °C).

Niisugused nähud on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest. Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ning mööduvad 1-2 päeva jooksul ilma ravita. Palaviku ja peavalu korral võib nähtude leevendamiseks võtta paratsetamooli või ibuprofeeni. Oluline on meeles pidada, et kui nähud püsivad kauem kui paar päeva, on häirivad või muutuvad aja jooksul raskemaks, siis tuleb sellest rääkida arstile.

Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiinide ohutuse nõuandva komitee andmetel ei põhjusta HPV vaktsiinid uute krooniliste haiguste, sealhulgas ka autoimmuunsete haiguste teket.

Võimalikest kõrvaltoimetest tuleb Eestis teavitada Ravimiametit. Vaata: Kõrvaltoime teatise vorm.

Milline on HPV vaktsiini efektiivsus?

Vaktsiini Gardasil 9 efektiivsus on kõrge, kliinilises uuringus omandas 93-100% eelneva nakkuseta tütarlastest  kaitsekehad pärast täielikku vaktsinatsioonikuuri. Seega võime öelda, et HPV vaktsiini efektiivsus emakakaelavähi vältimisel põhineb HPV-nakatumise vältimisel. HPV vaktsiin Gardasil 9 ennetab pea 100% efektiivsusega HPV tüüpide 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58  põhjustatud vähkide ning vähieelsete seisundite väljakujunemist.[1] HPV-infektsiooni vältimine on kõige efektiivsem, kui immuunsus vaktsiiniga tekitatakse enne suguelu algust.

Vaktsineerimisel saadav kaitse on pikaajaline. Uuringud kaitse kestvuse osas jätkuvad.

Vaktsiin ei oma raviefekti. Juhul kui inimene on enne vaktsineerimist juba mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüübiga nakatunud, siis selle HPV tüübi poolt põhjustatud haiguste suhtes ta kaitset ei saa, küll aga omandatakse kaitse ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüüpide suhtes. 

2017 aasta lõpu seisuga on Eestis lasknud end HPV vastu vaktsineerida kuni 10 000 inimest. Vaktsineerimisvõimalus on olnud alates 2006 aastast.


[1] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28886907

  • HPV on inimeselt-inimesele limaskestade kontakti teel leviv tõsine viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85-100% emakakaelavähkidest;
  • Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas;
  • Tänu HPV vastasele vaktsiinile on võimalik emakakaelavähki ennetada;
  • Vaktsineerides tütarlapsi, kaitseme tema tulevikku, hoiame tema tervist ja väldime nakatumist kõrge riskiga HPV tüvedesse;
  • Kaitse on tõhusaim, kui vaktsineerida enne võimalikku HPV viirusega kokkupuudet. 12.-14.-aastaste tütarlaste vaktsineerimisel piisab kahest vaktsiinidoosist. Tüdrukuid vaktsineeritakse koolis, vaktsineerimine on tasuta. 
  • HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.
Loe lisaks:

Loe veel: Vaktsiinist, vaktsineerimisest ja vaktsiini ohutusest, vastuskiri Eesti Patsientide Esindusühingule