Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vaktsineerimine Eestis

Eestis vaktsineeritakse inimesi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ning seda puudutavad otsused langetatakse Sotsiaalministeeriumis. Ministeeriumit nõustab otsuste tegemisel immuunprofülaktika ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi, Lastekaitse Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ning Immunoloogide- ja Allergoloogide Seltsi esindajad.

 

Riik loob võimaluse

Vastavalt kokkulepitud kavale korraldab Haigekassa (kuni 2018. a lõpuni Sotsiaalministeerium) vaktsiinide hanked. Hangitaval vaktsiinil peab olema Eestis müügiluba ning see peab vastama kõikidele kehtivatele normidele. Üle Euroopa jõus olevaid lubasid väljastab Euroopa Ravimiamet (EMA) ning üksiku riigi tasandil otsustab müügiloa üle kohalik ravimiamet. Viimane korraldab ka ohutusalast järelevalvet.

 

Riiklikult hangitud vaktsiinide säilitamise ja jaotamisega tegeleb Terviseamet. Vaktsiinid jõuavad tervishoiuteenuste osutajateni (näiteks perearstid, koolitervishoiuteenuse osutajad) ameti piirkondlike esinduste toel. Peale väljastamist korraldavad vaktsiinide transpordi, säilitamise ja käitlemise juba tervishoiuteenuse osutajad (näiteks perearstid).

 

Vaktsiinide üleandmine dokumenteeritakse kirjalikult ning tervishoiuteenuse osutajad peavad koguselist arvestust kasutamata jäänud ja hävitatud immuunpreparaatide üle.

 

Terviseamet tegeleb ka immuniseerimisalase järelevalvega ning kogub tervishoiuteenuste osutajatelt immuniseerimisalast statistikat (vaktsineeritute arv ja hõlmatus vaktsineerimisega vanuserühmade kaupa). Terviseameti töötajad koostavad saadud statistika kohaselt raportid, millega saab tutvuda siin. Need andmed on oluline sisend vaktsiinikoguste planeerimisel,  epidemioloogilise olukorra prognoosimisel, seniste ennetustegevuse hindamisel ning uute eesmärkide seadmisel.

 

Otsustab iga täiskasvanu ise

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning lapse eest teeb otsuse tema vanem või seaduslik esindaja. Otsuse tegemiseks vajalikku infot saab vaktsineerimisteenust osutavalt tervishoiutöötajalt (näiteks perearstilt või koolitervishoiuteenuse osutajalt).

 

Eestis saadaolevad vaktsiinid jagunevad kaheks. Osa neist kuuluvad riiklikku immuniseerimiskavva ning on seal ettenähtud ajal tehtuna tasuta. Ülejäänuid teostatakse arsti soovitusel või inimese enda soovil ning need on tasulised.

 

Enne vaktsineerimist kontrollitakse inimese tervist ja tehakse kindlaks võimalikud vastunäidustused. Nende leidmisel vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.

 

Vaktsineerivad asjatundjad

Kaitsesüste teevad arstid või õed, kes on läbinud vastava koolituse. Oma nimistu patsientidele korraldab vaktsineerimise perearst või –õde, kooliealistele lastele ja noorukitele aga koolitervishoiuteenuse osutaja. Vaktsineerimisega tegelevad ka ambulatoorsed keskused (nakkus- ja reisimeditsiini kabinetid, naistenõuandlad) ning erapraksised.

 

Peale vaktsineerimist tehakse vastav sissekanne digitaalsete terviseandmete juurde ning  immuniseerimispassi. Viimane jääb patsiendile ning see tuleks alati vaktsineerima minnes kaasa võtta. Immuniseerimispassi võib vaja minna näiteks reisidel või välisriiki õppima või tööle minnes.

 

Immuniseerimispass antakse vastsündinu vanemale sünnitusmajas, teistele perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja juures.

 

Vältimatu abi

Loomaründejärgset marutõvevastast ja traumajärgset teetanusevastast vaktsineerimist teostavad erakorralise meditsiini osakonnad. Vältimatu abi korral tehtavad vaktsineerimised on tasuta.