Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Ohutus

Vaktsiinid on bioloogilised ravimid. Ravimite kasutamine pole aga kunagi 100% ohutu. Seetõttu tuleb alati kaaluda kasu ja võimaliku riski suhet.

 

Vaktsiinide kasu seisneb välditud nakkushaigustes ja tüsistustes (sh surmajuhtudes). Lisaks inimlike kannatuste vähendamisele, mõjutab nakkushaiguste levik meie meditsiinisüsteemi laiemalt. Mida vähem kulub maksumaksjate raha välditavate haiguste ravimisele, seda enam saab seda suunata ravikvaliteedi tõstmisesse, järjekordade vähendamisse või mõne teise kitsaskoha leevendamiseks.

 

Võimalik risk seisneb vaktsiinist põhjustatud kõrvaltoimes (ohtlik ja soovimatu toime, mis ilmneb ravimi tavaliste annuste kasutamisel). Teadaolevaid kõrvaltoimeid kirjeldab ravimi pakendi infoleht. Patsient võiks alati enne vaktsineerimist sellega tutvuda ja pidada vajadusel nõu arstiga.

 

Vaktsineerimisele järgnenud  nähud võivad olla tingitud:

  • vaktsiinist;
  • vaktsiini kasutamise nõuete mittetäitmisest;
  • vaktsineerimise läbiviimise nõuete mittetäitmisest;
  • teadmata või ebaselgetest põhjustest.

Võimalik on ka juhuslik ajaline kokkulangevus ehk haigestumise aeg sattus vaktsineerimise lähedale, kuid igasugune põhjuslik seos vaktsineerimisega puudub.

 

Sagedasemad (esineb ca 1% patsientidel) vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad olla valutunne süstekohas, turse, punetus ning üldreaktsioonid nagu näiteks palavik, nõrkustunne, isutus ning peavalu. Harva esinevateks kõrvatoimeteks võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus või äge allergiline reaktsioon. Viimase tõenäosus on suurusjärgus 1/1 000 000 vaktsineeritu kohta.

 

Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamjaolt kerged ning kiiresti mööduvad ning kaitsesüstist saadud kasu kaalub oluliselt üles riskid. Erandiks on olukorrad, kus võib eeldada kõrgenenud tõenäosust tõsise kõrvaltoime tekkeks. Sellisel juhul vaktsineerimist ei tehta.

 

Arenenud ühiskondades on vaktsiin-välditavate nakkushaiguste levik taandunud ja kontrolli all ning nakkushaigustest põhjustatud oht justkui puudub. See on hästitoimivate vaktsineerimiskavade tulemus. Selline olukord kestab aga vaid seni, kuni vaktsineeritute hulk püsib kõrgel tasemel ning haigustel puuduvad võimalused levimiseks.

 

Ohutust tagavad uuringud

Vaktsiinide (ja kõikide ravimite) ohutus ja kvaliteet tagatakse kahe-etapiliselt.

 

Esimene etapp eelneb vaktsiini müügiloale ehk laialdasele kasutusele võtmisele. Selle vältel viiakse läbi uue ravimi mitmefaasiline kliiniline uuring inimestel, mille raames kogutakse infot ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise, väljutamise, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Selle alusel luuakse eeldused ravimi mõju kohta.

 

Ravimi laialdast kasutamist võimaldab kehtiv müügiluba. Uue ravimi müügiloa väljastamise aluseks on andmed läbiviidud kliinilistest uuringutest. Müügiloa saamiseks peab taotleja teaduslike meetoditega tõendama, et ravim on eesmärgipärasel kasutamisel ohutu ja efektiivne vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele. Euroopa Liidus saab ravimi müügiluba taotleda tsentraalselt, st müügiluba taotletakse Euroopa Ravimiametilt ning sellisel juhul kehtib väljastatud müügiluba kõikides Euroopa Liidu riikides.

 

Müügiluba on võimalik taotleda ka üksiku riigi ravimiametilt, mis hindab müügiloa taotluse ja olemasolevate materjalide põhjal ravimi efektiivsuse, ohutuse ning kvaliteedi vastavust tänapäeva nõuetele. Ravimite müügiloa väljastamisel nõustab Eesti ravimiametit ravimite müügilubade komisjon, mille liikmed nimetab sotsiaalminister. Positiivse otsuse korral antakse müügiluba viieks aastaks. Pärast viie aasta möödumist uuendatakse ravimi müügiluba tähtajatult.

 

Ravimiohutusest (sh vaktsiine puudutavast) saab põhjalikumalt lugeda Ravimiameti veebilehelt.