Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Millised on gripi sümptomid?
Gripi sümptomiteks on: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust.

Kuidas inimesed nakatuvad grippi?
Viirushaigused levivad piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügikasti. Salvräti puudumisel kata suu varrukaga, nii väldid teiste nakatamist.

Kuidas ennetada grippi haigestumist?
Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.  Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.

Kindlasti peaksid kaaluma vaktsineerimist allpool loetletud riskirühmadesse kuuluvad inimesed:

  • 65 aastased ja vanemad;
  • isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
  • 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
  • rasedad naised raseduse igas trimestris;
  • hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
  • tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
  • isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.

Kuidas hoiduda gripist?
Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui oled ise haige , hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks.
Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Kas gripiviirus allub ravimitele?
Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastastele ravimitele. Kuna viirusevastased ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi haigele arst. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole.

Kui kaua gripiviirus õhus püsib?

  • kõvadel pindadel – 24-48 tundi,  
  • poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi,
  • viirusega saastunud kätel – kuni 5 min; massiivsel saastumisel kuni 3 tunnini.

Kuidas grippi teiste viirushaiguste seast ära tunda?
Paragrippi tunneb kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. (Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks nimetatud, kuid maailm selliseid haigusi ei tunne.)
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.


Tutvu gripihooaja hinnangute ja uuringutega

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) infomaterjalid 2014

Infoleht: Gripp ja rasedus
Infoleht: Teave tervishoiutöötajatele: kaitske ennast ja oma patsiente gripi eest Plakat: Kui oled lapseootel, võib gripp kulgeda raskelt – vaktsineeri end
Plakat: Gripp võib kulgeda raskelt, kui sul juba on terviseprobleem – vaktsineeri end
Plakat: Gripp võib eakatel kulgeda raskelt – vaktsineeri end
Plakat: Kaitse end ja oma patsiente gripi eest – vaktsineerimine gripi vastu on ohutu ja tõhus

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) infomaterjalid 2013

Infoleht: Tervishoiutöötajale, mida peaksid teadma gripist
Infoleht: Eakale, mida peaksid teadma gripist Flaier: Tervishoiutöötajale, mida peaksid teadma gripist
Flaier: Eakale, mida peaksid teadma gripist Plakat: Tervishoiutöötajale, mida peaksid teadma gripist
Plakat: Eakale, mida peaksid teadma gripist