HPV - inimese papilloomiviirus

Teadaolevalt põhjustavad 12 HPV tüüpi emakakaela-, päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ja kurguvähki. Kõik need HPV tüübid on kergesti nakkavad. Enamikul juhtudel ei avaldu nende tüüpidega nakatumisel mingeid sümptomeid, nii et inimesel pole nakkusest aimugi. Nakkus kestab tavaliselt 1–2 aastat ja kaob iseenesest.

Ent vähemalt iga kümnes nakkus kulgeb pikemalt ning võib põhjustada vähieelseid moodustisi. Kui neid ei avastata ega eemaldata, võivad need areneda vähiks.

Peaaegu kõik emakakaelavähi juhud algavad HPV-nakkusest.  Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 180 emakakaelavähi esmajuhtu ning sellesse sureb ligikaudu 65 naist.

Umbes 80% meestest ja naistest nakatub sellega elu jooksul ning see on iseäranis levinud kuni 25-aastaste seksuaalselt aktiivsete meeste ja naiste seas.

Nakkusallikaks on teine HPV-ga nakatunud inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele naha või limakestade kokkupuutel (nt seksuaalvahekord või intiimne puudutus). Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri täielikku kaitset.

Ligikaudu 80% inimestest nakatub elu jooksul HPV-ga.

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas pikka aega ilma haigustunnusteta. Enamasti suudab immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osadel inimestel aga ei õnnestu viirusest vabaneda ning selle toel võib areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul.

• Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest.
• Kasutada kondoomi.
• Mitte suitsetada.
• Kontrollida regulaarselt oma tervist.
• Vaktsineerida.

Vaktsineerimine ei asenda tavalist Pap-testil põhinevat emakakaela sõeluuringut - ka pärast vaktsineerimist tuleks külastada regulaarselt naistearsti. Kindluse mõttes rakendatakse kehtivaid sõeluuringu soovitusi ka HPV vastu vaktsineeritud naistele.

Sõeluuringute abil ei saa aga ennetada kiiresti kulgevaid emakakaelavähke teismelistel ja noortel naistel. Seetõttu peaksid teismeliste emakakaelavähi ennetusprogrammid keskenduma eelkõige HPV-vastasele vaktsineerimiseleSee on enne suguelu algust teostatuna väga efektiivne.

Kuna haigus levib intiimkontakti ja seksuaalvahekorra kaudu, siis on ainus kindel ennetusviis hoiduda täielikult seksuaalelust. Isegi kui inimesel on üks partner võib nakkuse ka temalt saada.

Kondoomi kasutamine ja teised raseduse vältimise barjäärimeetodid võivad vähendada HPV-ga nakatumise ohtu. Paraku aga ei taga nad täielikku kaitset, sest ei kata kõiki nahapiirkondi, mille kaudu viirus võib levida.

Parim lahendus naistele on vaktsineerimine – ja seda võimalusel enne seksuaalelu alustamist – koos korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel käimisega. HPV-vastane vaktsineerimine ei kaitse kõigi HPV tüüpide eest, kuid sõltuvalt vaktsiinist tagab kaitse tüüpide vastu, mis põhjustavad enam kui 85% emakakaelavähi juhtudest ja kuni 90% genitaaltüügastest.

Tütarlapsi soovitatakse vaktsineerida orienteeruvalt 12-aastaselt, enne viirusega kokkupuutumist.

2018.-2019. aastal vaktsineeritakse Eestis riikliku immuniseerimiskava raames kõik 12–14-aastased tütarlapsed. Alates jaanuarist 2020 vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames vaid 12-aastaseid tütarlapsi. 

Vaktsineerimiskuur alla 15-aastastele koosneb kahest vaktsiinidoosist (intervalliga 6 kuni 13 kuud). Vaktsiini manustatakse õlavarre deltalihase piirkonda. 

HPV vaktsiin Gardasil 9 sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüübi puhastatud viiruselaadset valku. Need pole elusad viirused ega suuda tekitada nakkust, ent vaktsiini süstimisel kehasse reageerib organism neile samamoodi kui pärisviirusele. Organism toodab nende osakeste vastu antikehi ning nii luuakse kaitsesüsteem, mis suudab viiruse eemale tõrjuda, kui sellega uuesti kokku puututakse. See aitabki ära hoida HPV ohtlikest tüvedest põhjustatud haiguseid nagu emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähk ning vähieelsed seisundid.  Vaktsiin kaitseb ka suguelundite tüügaste eest (teravad kondüloomid). Vaktsiin ei sisalda elusat viirust ega ole seetõttu haigusttekitav ega ohtlik.

Eestis kasutatav HPV-vastane vaktsiin Gardasil 9®kaitseb üheksa HPV tüübi (16, 18, 31, 33, 45, 52, 58)  eest, mis põhjustavad rohkem kui 85% emakakaelavähi juhtudest ning 90 genitaaltüügastest.

Terve inimene ei pea enne HPV-vastast vaktsineerimist käima tervisekontrollis. Tervishoiutöötajaga tasub aga kindlasti nõu pidada juhul, kui:

• on aeg manustada lapsele teine doos HPV-vaktsiini, kuid tal tekkis pärast esimest doosi allergiline reaktsioon;
• lapsel on teadaolev allergia.

HPV-vaktsiine pole katsetatud rasedatel, nii et lapseootel naised peaksid kaitsesüstimise edasi lükkama või lõpetama vaktsineerimisskeemi pärast sünnitust.

Pärast HPV-vastast vaktsineerimist ei ole vaja käia selle pärast eraldi tervisekontrollis.

Siiski peaksid vaktsineeritud naised käima korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel. Seda seepärast, et HPV-vaktsiinid kaitsevad suurema osa, kuid mitte kõigi HPV tüüpide eest, mis võivad tekitada emakakaelavähki. Kui vaktsineerimine on toimunud pärast seksuaalelu alustamist, võib naine juba olla nakatunud ühe või mitme vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga ning soovitud kaitset ei tekkinud.

Vaktsiin Gardasil 9 on vastunäidustatud neile, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete suhtes. Isikud, kellel ilmneb ülitundlikkus pärast esimest vaktsiini annust, ei tohi saada teist kaitsesüsti.

Kõigi HPV-vaktsiinide ohutust ja tõhusust on põhjalikult hinnatud ravimiuuringutega. Tänaseks on üle maailma manustatud üle 270 miljonit vaktsiinidoosi ning neid peetakse jätkuvalt ohutuks. Sellele järeldusele jõudis ka Euroopa Ravimiameti korraldatud sõltumatu hindamine.

Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiinide ohutuse valdkonna nõuandev komitee (GACVS) analüüsib korrapäraselt teaduslikke tõendeid HPV-vaktsiinide kohta, tuginedes eri maailma paikades tehtud uuringutele. Uuritakse lähemalt kõiki pärast vaktsineerimist tekkinud raskeid tervisehäireid, millel võiks olla seos vaktsiiniga ning komitee analüüsib nende esinemissagedust enne ja pärast vaktsiini kasutuselevõttu. Seni ei ole avastatud tõendeid vaktsiinide kasutamisega kaasnevatest tõsistest ohtudest.

• Video: „ Milline on HPV-vaktsiini tööpõhimõte?“
• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). WHO vaktsiinide ohutuse valdkonna nõuandev komitee, 2. ja 3. detsember 2015. Weekly epidemiological record. 2016; 91 (3): 21–32.
• WHO Position Paper on HPV immunization  (WER, 2017).
• Belgia vähikeskuse uuring.

Jaapan tegi HPV-vastased vaktsiinid 13-16-aastastele tüdrukutele kättesaadavaks 2013. aastal, kuid peatas kaks kuud hiljem riigi kulul vaktsineerimise, et uurida täpsemalt meedias esitatud väiteid kõrvaltoimete kohta.

Maailma Terviseorganisatsiooni globaalne vaktsiiniohutuse-alane nõuandev komitee (World Health Organizations, the Global Advisory Commitee on Vaccine Safety) on 2006. aastast uurinud HPV-vaktsiinide efektiivsust ja ohutust ning teostas ka 2014. aastal täiendavad uuringud. Nende tulemusena ei leitud põhjuslikku seost Jaapani meedias kirjeldatud võimalike kõrvaltoimete ja HPV-vaktsiinide vahel. Jaapani ametivõimud pole aga teaduslikest tõenditest hoolimata HPV- vaktsineerimise riiklikku soovitust vaktsineerimisvastaste liikumise surve tõttu uuesti andnud.

Aastatel 2006-2010 korraldati Taanis ja Rootsis vaktsineerimisregistri-põhine kohortuuring, et

välja selgitada, kas HPV-vastane vaktsineerimine on kuidagi seotud tõsiste kõrvaltoimetega (autoimmuunsete, neuroloogiliste ja/või trombembooliliste sündroomidega). Uuringusse kaasati 997 585 naist vanuses 10-17 aastat, kellest 296 826 said kokku 696 520 4-valentse HPV-vaktsiini doosi.

Pärast analüüsiperioodi avaldati 2013. aastal uuringu tulemused ja lõppjäreldused: HPV-vaktsineerimise ja eelpool mainitud tõsiste kõrvaltoimete tekke vahel ei esine põhjuslikku seost.

Nii nagu teiste vaktsiinide ja ravimite puhul, on HPV-vaktsiinil sageli kerged kõrvaltoimed. Need on punetus, paistetus või valulikkus käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti. Mõnedel vaktsineeritutel esineb peavalu, väikest palavikku, liigese- või lihasvalu ning mööduvat iiveldust. Need ohutud paiksed reaktsioonid või kõrvaltoimed on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest ning mööduvad enamasti vähem kui päevaga.

Oluline on siiski meeles pidada, et kui nähud püsivad kauem kui paar päeva, on häirivad või muutuvad aja jooksul raskemaks, siis tuleb sellest rääkida arstile.

Reaktsioon käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti:

• Valu tunneb umbes kaheksa inimest kümnest.
• Punetus või paistetus tekib umbes ühel inimesel neljast.
• Peavalu tekib umbes ühel inimesel kolmest.

Palavik

• Väike palavik (38 °C) tekib umbes ühel inimesel kümnest.
• Keskmiselt kõrge palavik (39 °C) tekib umbes ühel inimesel 65st.

Need kerged kõrvaltoimed mööduvad tavaliselt mõne tunni või kuni päevaga.

Mõnikord tuleb vaktsineerimisel või mõne muu süsti tegemisel ette minestamist. Seda esineb rohkem olukordades, kus vaktsineeritakse korraga paljusid noori, näiteks kooli arstikabinetis. Sellisel juhul ei ole minestamise põhjuseks mitte vaktsiin ise, vaid pigem pingeseisund ja ärevustunne.

Umbes ühel inimesel miljonist, kellele manustatakse ükskõik millist vaktsiini, tekib allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk). Seepärast peaks patsient jääma igaks juhuks pärast vaktsiini manustamist veel 15 minutiks õe või arsti järelevalve alla. Kui tunnete kohe pärast vaktsineerimist peapööritust või teil esineb kuulmis- või nägemishäireid, teatage sellest tervishoiuteenuse osutajale.

Võimalikest kõrvaltoimetest tuleks teavitada ka Ravimiametit.

Kahjuks ringlevad sotsiaalmeedias ja teismeliste seas kuuldused HPV-vaktsiini seotusest raskete kõrvaltoimete või krooniliste terviseprobleemidega. Põhjalikud uuringud ja pidev ravimiohutuse järelevalve (rohkem kui 270 miljoni vaktsiinidoosi üle) ei tõenda aga nende paikapidavust.

Vaata videot  HPV-vastase vaktsiini kõrvaltoimete seirest.

Nende tekkimine on väga ebatõenäoline. Siiski saab lapsevanem panustada, et vaktsineerimine kulgeks sujuvalt.

• Kui lapsel on allergia, teavitage sellest enne vaktsineerimist tervishoiuteenuse osutajat. Tervishoiuteenuse osutaja saab siis anda nõu, kas allergia on seotud konkreetse vaktsiiniga.
• Veenduge, et laps jääb pärast vaktsineerimist veel 15 minutiks igaks juhuks tervishoiutöötajate järelevalve alla.
• Pärast vaktsineerimist võivad tekkida nii tavapärased kõrvaltoimed (süstekoha punetus või valulikkus) kui ka palavik või valutunne kehas. Kinnitage lapsele, et need kõrvalnähud on tavalised, aga mitte ohtlikud, ning et need mööduvad.
• Kui esineb ootamatuid nähte, teatage sellest arstile. Sellistesse teadetesse suhtutakse väga tõsiselt ning neid analüüsitakse, et leida võimalik seos vaktsineerimisega.

Kõrvaltoimetest tuleks teatada Ravimiametile.

Et vaktsiini toime oleks nii tõhus kui võimalik, sisaldab see ka väikeses koguses adjuvante (ained, mis aitavad tugevdada keha immuunreaktsiooni). Need võivad olla mineraalsoolad, vesi ja ained nagu alumiiniumsulfaat (alumiiniumiühend), millega me puutume pidevalt kokku õhu, toidu ja kosmeetikatoodete, näiteks deodorantide kaudu.

Vastupidi mitmesugustele kuuldustele ei sisalda praegu pakutavad vaktsiinid tiomersaali ega teisi elavhõbedaühendeid.

Vaktsiini Gardasil 9 efektiivsus on kõrge. Kliinilises uuringus omandas peale vaktsiinide tegemist 93-100% eelneva nakkuseta tütarlastest  vajalikud kaitsekehad (ehk organism oli HPV tõrjumiseks valmis). Seega võime öelda, et HPV vaktsiini efektiivsus emakakaelavähi vältimisel põhineb HPV-nakatumise vältimisel. HPV vaktsiin Gardasil 9 ennetab pea 100% efektiivsusega HPV tüüpide 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 põhjustatud vähkide ning vähieelsete seisundite väljakujunemist.

Vaktsineerimise tulemusena on täheldatud HPV-nakkuste ja genitaaltüügaste esinemissageduse kiiret vähenemist (kuni 90%) teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas Austraalias, Belgias, Saksamaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, USAs ja Uus-Meremaal. HPV-nakkuse leviku peatamise tulemuseks on

emakakaelavähi eelsete muutustega naiste arvu kahanemine ning genitaaltüügaste käes kannatavate naiste ja meeste arvu järsk vähenemine. Kui piiratakse HPV edasikandmist, järgneb sellele emakakaelavähi ja muude HPVga seotud vähivormide juhtude vähenemine.

Vaktsineerimisel saadav kaitse on pikaajaline. Uuringud kaitse kestvuse osas jätkuvad.

Vaktsiin ei oma raviefekti. Juhul kui inimene on enne vaktsineerimist juba mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüübiga nakatunud, siis selle HPV tüübi poolt põhjustatud haiguste suhtes ta kaitset ei saa, küll aga omandatakse kaitse ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüüpide suhtes.

2017. aasta lõpu seisuga on Eestis lasknud end HPV vastu vaktsineerida kuni 10 000 inimest. HPV-vastane vaktsiin on Eestis kättesaadav alates 2006. aastast.

See on võimalik, kuid toime tõhusus sõltub eelnevast kokkupuutest viirusega. Vaktsiin annab ennekõike kaitse HPV tüüpide eest, millega vaktsineeritav ei ole veel kokku puutunud. Üldiselt nakatuvad inimesed ühe või mitme HPV tüübiga peagi pärast seksuaalelu alustamist, seega tuleks vaktsineerida enne.

HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt uuringutel käimisega on parim viis emakakaelavähi ennetamiseks.

Emakakaelavähk on kõige levinum HPV põhjustatud haigus, mis võib halvemal juhul lõppeda surmaga. Seega on HPV-vastase vaktsineerimise peamine eesmärk kaitsta just naisi.

Maailma Terviseorganisatsiooni ja enamiku riikide ametiasutused soovitavad esmajärjekorras teha kaitsesüstid 9–14-aastastele tüdrukutele. Tüdrukute kaitsmine HPV eest tagab kaudse kaitse ka nende tulevastele partneritele ning on selgunud, et selline „rühmaimmuunsus“ tõkestab tõhusalt viiruse levikut.

Iga riik otsustab ise kohaliku haiguskoormuse ja rahaliste vahendite alusel, kellele HPV-vaktsiini manustatakse. Kui riik on selleks suuteline, võidakse otsustada vaktsineerida ka vanemad kui 14-aastased tüdrukud ning lisaks ka poisid.

Kuigi HPV põhjustab enamasti just emakakaelavähki, toob HPV-vastane vaktsineerimine kasu ka poistele. HPV-nakkus võib ka meestel tekitada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid.

Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus. Suurem osa seksuaalselt aktiivseid inimesi (umbes 80%) nakatub oma elu jooksul ühe või mitme HPV tüübiga ning vaid osadel neist tekib HPV-nakkuse tagajärjel vähk.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse järgi peaksid kõik tüdrukud laskma end HPV vastu vaktsineerida ning kõik naised käima regulaarselt uuringutel, et avastada pahaloomulised rakumuutused emakakaelas.

Senistele teadusuuringutele tuginedes võib väita, et HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see poiste ja meeste viljakust.

Jah, Eestis on vanematel võimalus keelduda HPV-vastasest vaktsineerimisest.

Siiski peaksid vanemad mõistma, et kui nad keelduvad lapse vaktsineerimisest, võib see endaga hiljem kaasa tuua mõne HPV-ga seotud haiguse.

Kõigil, kes ei ole vaktsineeritud, on suur oht nakatuda HPVga ja seda teistele levitada. HPV-nakkus võib omakorda põhjustada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid.

Rohkem kui 80% neist inimestest, keda pole enne seksuaalelu alustamist HPV-vaktsiiniga vaktsineeritud, nakatub elu jooksul vähemalt ühe HPV tüübiga. Enamik neist nakkustest (umbes 90%) taandub aja jooksul iseenesest. Juhul, kui nakkus ei kao, võib see aga põhjustada vähieelseid muutusi, mis võivad aja jooksul areneda emakakaela-, tupe- või häbemevähiks. Meestel võib HPV-nakkus tekitada peenise-, päraku- või kurguvähki. Mõned HPV tüübid põhjustavad nii naistel kui ka meestel genitaaltüükaid.

On väga tähtis, et nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata naised käiksid korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel, et võimalikult vara avastada vähieelsed rakumuutused. Nii jääb piisavalt aega reageerimiseks.