Vaktsineerimine Eestis
Vaktsineerimine saab olema Eestis vabatahtlik. Esimene eesmärk on kaitsta Eestis enim haavatavaid inimesi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda. Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused.
Vaktsiinide väljatöötamine
COVID-19 vaktsiinide väljatöötamisega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Vaktsiinide väljatöötamisel lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.
Vaktsiinide ohutuse tagamine
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele.
Siit leheküljelt leiab Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti ametliku ning viimase info koroonaviiruse vaktsiinide ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis.
❖ 15.detsembril kiitis valitsuskabinet heaks COVID-19 vaktsineerimise plaani Vaktsineerimise plaan on leitav siit »
❖ COVID-19 vaktsiiniarenduste kohta leiab infot Ravimiameti veebilehelt »
❖ Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vastase vaktsineerimise kohta leiab aadressilt https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid19-vaktsineerimine »
❖ Tervishoiutöötajatele - COVID-19 vaktsiinispetsiifilise seminari videoPfizer BioNTechi vaktsiini kohta leiab siit »
Vaktsineerimine on suure tõenäosusega ainuke reaalne lahendus koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks.
Esimesena andis Euroopa Komisjon välja Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiinile Comirnaty tingimusliku müügiloa, kuid maailmas on arendamisel üle 200 vaktsiinikandidaadi.
- Comirnaty vaktsiini pakendi infoleht eesti keeles »
- Comirnaty vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõte ja infoleht »
6. jaanuaril sai Euroopa Ravimiametilt positiivse hinnangu Moderna koroonavaktsiin, vaja on veel Euroopa Komisjoni müügiluba.
Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet (EMA).
Vaktsineerimine Eestis
26. detsembri varahommikul jõudis esimesena Eestisse Pfizer/Biontech COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele COVID-19 haiguse ennetamiseks (vt uudist »).
27. detsembril algas Eestis COVID-19 vaktsineerimine. Esimesena alustati haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus ning seejärel järk-järgult juba üle Eesti (uudis leitav siit »).
4. jaanuaril jõudis Eestisse teine COVID-19 vaktsiinisaadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:
- tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
- hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
- kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest
Seejärel võimaldatakse vaktsineerimine ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:
- kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
- elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku vähendamisse ja olukorra normaliseerumisse ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa.
2021. aastal on COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine Eestis kõigile tasuta.
Alates 2022. aastast oleks see tasuta riskirühmadele.
|
AEG |
KELLEL ON VÕIMALIK VAKTSINEERIDA? |
|
Detsember 2020 |
26. detsembri varahommikul jõudis Eestisse terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiinisaadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi. Teine COVID-19 vaktsiinisaadetis (9750 vaktsiinidoosiga) jõudis Eestisse 4. jaanuaril. Esimesest vaktsiinitarnest (saabus 26.12.2020) võimaldatakse vaktsiine 20 haiglale, kokkuleppel perearstidega 53 valvepereastikeskusele (kõikide pereõdede ja perearstide vaktsineerimiseks) ja kolmele haiglast eraldiseisvale kiirabile üle Eesti. 29. detsembril toimus Pfizer/BioNTech vaktsiini spetsiifiline koolitus vaktsineerijatele ja suurem osa tervishoiuasutusi alustab kaitsesüstimistega pärast seda. Esimene koolitus toimus 25. detsembril. Koolituse toimumiseks oli vajalik, et vaktsiini omaduste kokkuvõte (avaldati 21.12.2020) oleks tõlgitud eesti keelde (valmis 23.12.2020). Täpse vaktsineerimistega alustamise aja otsustab iga tervishoiuasutus ise ning tellib terviseametilt selleks ajaks vajaliku koguse vaktsiini. |
|
Jaanuar 2021 |
Eeldatavasti saab müügiloa Moderna vaktsiin. |
|
2021.a I kvartal |
Tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajate ning hoolekandeasutuste elanike vaktsineerimine. Algab vaktsineerimise pakkumine üle 70-aastastele inimestele ning diagnoosi järgi riskirühma kuuluvatele inimestele. Inimene saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta. Teise doosi manustamise aja kohta tuleb inimesele meeldetuletus. Praegu on teada, et nii Pfizer/Biontechi kui ka Moderna vaktsiinid on kahedoosilised. Vastavalt tootja poolt ette nähtud ajavahele tehakse esimese süsti järel ka teine kaitsesüst. Alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne. Selleks, et immuunsus tekiks, tuleb ära teha mõlemad doosid. |
|
2021.a II kvartal |
Kõigil soovijail on plaanide kohaselt võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu. Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin. Kõigi soovijate vaktsineerimise korraldus töötatakse välja 2021.a esimestel kuudel, arvestades COVID-19 vaktsiinide EL müügiloa saamist ja tarnegraafikuid ehk millal vaktsiin Eestisse jõuab. |
Vaktsineerimist viivad läbi need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.
COVID-19 vaktsineerimiseks kasutame samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis. Esmased vaktsineerimiskohad on: haiglad; perearstikeskused; hooldekodud ning hilisemas järgus ka töökohad (elutähtsate teenuste osutajad; teised kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad); nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid.
Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis on töötanud välja vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on Sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad perearstide, lastearstide, infektsionistide, immunoloogide ja allergoloogide esindajad.
Loe ka: www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon
MILLISED VAKTSIINID EESTI OSTAB?
Eesti osaleb koroonavaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. Ühishankega on ühinenud kõik 27 liikmesriiki. See on andnud meile läbirääkimistel eelise, sest üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises turuolukorras suurema hoova.
Praeguseks on Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis kaheksa vaktsiinitootjat, kelle vaktsiinikandidaadid on kõige paljutõotavamad. Kuuega neist on Euroopa Komisjon sõlminud eelostulepingud. Eelostuleping tähendab seda, et kõikide vajalike uuringute läbimisel ja müügiloa saamisel peab tootja tagama eelisjärjekorras vaktsiini tarnimise eelostulepingu sõlmimise.
Eesti valitsus andis novembri lõpus heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme ELis ühiselt hangitava vaktsiini lepinguga. See aitab hajutada riske olukorraks, kui mõne vaktsiini tootmine ootamatult takerdub ning aitab tagada, et ohutud ja efektiivsed vaktsiinid jõuaksid Eesti inimesteni võimalikult kiiresti.
Kui vaktsiin läbib kõik riiklikud ja ELi kvaliteeditestid, siis saab EL neid osta ning ka Eesti saada eelisjärjekorras. Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax.
Esimesena jõudis 26.detsembril Eestisse Pfizer/BioNTechi vaktsiin, mis sai Euroopa Komisjonilt müügiloa 21. detsembril, ning seejärel peaks jõudma Moderna vaktsiin, millele antakse müügiluba eeldatavalt jaanuari alguses.
AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele. Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.
|
Loe täpsemalt viimaste uudiste kohta: ❖ Euroopa Terviseameti veebilehelt » |
MILLAL VÕIB VAKTSIIN EESTIS KASUTUSELE JÕUDA?
27. detsembril algas Eestis COVID-19 vaktsineerimine. Esimesena alustati haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega.
Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk alustada esmajärgus riskirühmade vaktsineerimist 2021. aasta jaanuaris ning jõuda 2021. aasta II kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu. Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.
Esimesena jõudis Eestisse Pfizer/Biontech COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele COVID-19 haiguse ennetamiseks ning järgmisena peaks jõudma Moderna vaktsiin eeldatavasti järgmise aasta jaanuari keskel. Seega saame eeldada, et vaktsineerimist saame võimaldada 2021. aasta I kvartalis riskirühmadele, st tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hoolekandeasutuste elanikele ning alustada vaktsineerimise pakkumist ka üle 70-aastastele inimestele ning teatud diagnoosidega inimestele.
KUIDAS EESTI INIMESED SUHTUVAD COVID-19 VASTU VAKTSINEERIMISSE?
Küsitlusuuringu andmeil oleks detsembri seisuga kohe valmis ennast COVID-19 vastu vaktsineerima iga teine eestimaalane ehk 50% vastajatest. Viiendik (21%) vastanutest ei oska veel seisukohta võtta.
Küsitlusest selgus, et inimestele teeb muret vaktsiinide ohutus, mis on ka ootuspärane. Ligi viiendik (18%) elanikest väljendab ebakindlust just uute vaktsiinide omaduste suhtes.
Peamised vaktsineerimise motiivid on arusaam, et piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral saab ühiskond naasta tavapärase elu juurde ning riskirühma kuulumine.
Eesti inimeste üldine usaldus vaktsineerimise suhtes on kõrge: hõlmatus enamike immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2019. aastal üle 93%.
COVID-19 VAKTSIINI VÕIMALIKULT KIIRE VÄLJATÖÖTAMINE ON VÄGA OLULINE
COVID-19 ehk koroonaviiruse pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. Koroonaviirus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka muidu tervetele inimestele.
Seega on haigestumise vältimiseks vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. Vaktsiini eesmärk on tekitada organismis immuunvastus, et ära hoida haigestumist. See tähendab, et organism tunneks haigusetekitaja kohe ära ning hakkaks ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ning vanemate inimeste või krooniliste haigustega inimeste kaitsmine, sest neile on haigestumine kõige ohtlikum.
|
Vaktsineerimine COVID-19 vastu saab Eestis olema vabatahtlik. |
Tõhus COVID-19 vaktsiin ja piisava hulga inimeste kaitsmine vaktsineerimisega aitab harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda. Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamine eesmärk on kaitsta enim haavatavaid inimesi ehk riskirühmi. Nendel on suurem tõenäosus nakatuda või surra kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks - tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad, vanemaealised ja kaasuvate krooniliste haigustega inimesed jt. Nii saame kaitsta ka elutähtsate teenuste osutajaid.
Riskirühmad kaardistati Eestis juba suvel: teatud krooniliste haigustega inimesed ja vanemaealised, kelle haigestumisel võivad olla raskemad tagajärjed. Lisaks tervishoiutöötajad, hoolekandeasutuste töötajad ja hooldekodude elanikud, samuti elutähtsate teenuste osutajad.
Vaktsiinide väljatöötamine ja ohutuse tagamine
VAKTSIINIDE VÄLJATÖÖTAMINE
COVID-19 vaktsiinide väljatöötamisega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas.
Vaktsiinide väljatöötamisel lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul. Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlike inimeste abil. Need uuringud aitavad aru saada, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.
COVID-19 VAKTSIINIDE OHUTUSE TAGAMINE
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele.
Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata. Euroopa Ravimiamet on vaktsiinikandidaatide kiiremaks hindamiseks moodustanud ekspertide töörühma ja loonud kiirendatud hindamisprotseduuri. Samas ei ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteetsus, efektiivsus) ja jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne.
Pandeemia tõttu on nii Euroopa Ravimiamet ja teiste riikide ametid, sealhulgas Eesti Ravimiamet suunanud ressursse selleks, et kiirendada tavapäraselt bürokraatlikke protsesse vaktsiinide hindamisel ja kasutusse lubamisel.
VAKTSIINIDE KIIRENDATUD VÄLJATÖÖTAMINE TERVISEKRIISI AJAL
COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet. Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud vaktsiinide arendamise, testimise ja tootmise kogemusi.
Kvaliteedis kompromisse ei tehta. Kiirendatud väljatöötamine on seotud bürokraatlike ja administratiivsete protsesside tõhustamisega ning rohkemate inimeste kasutamise ja suurema ressursi investeerimisega vaktsiinide arendamisse.
Selleks teevad tavalisest palju tihedamat koostööd nii arendusasutused, riigid ja sealsed ravimiohutuse eest hea seisvad asutused kui ka riikideülesed asutused nagu näiteks Euroopa Ravimiamet.
Teadlased ja ettevõtted kasutavad väljatöötamise kiirendamiseks mitmeid lähenemisi nagu näiteks:
- Rohkemate inimeste samaaegne tööle panemine, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning kaardistada järgmisi samme paremini.
- Kliiniliste testide eri etappide kombineerimine ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, erinevate uuringute samaaegne tegemine.
|
Loe täpsemalt: |
