Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Kellele peaks manustama HPV-vaktsiini?

WHO soovitab esmajärjekorras vaktsineerida tüdrukuid vanuses 9–14 eluaastat. Kui vaktsiin riigis esimest korda kasutusele võetakse, soovitatakse vaktsineerida kõik 9–14-aastased tüdrukud ning kui võimalik, ka kõik kuni 18-aastased neiud. Suurem osa riike järgib seda soovitust ning mõnes riigis soovitatakse lasta end vaktsineerida isegi kõigil kuni 26-aastastel noortel naistel. On ka riike, kus soovitatakse ka poiste ja meeste vaktsineerimist.

Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel 2018. ja 2019. aastal 12-14-aastaseid tüdrukuid. Alates 2020. aastast jätkatakse vaid 12-aastaste tüdrukute vaktsineerimisega.

Vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud. HPV vaktsiin on sihtrühma kuuluvatele tütarlastele tasuta.

Mis vanuses peaksin ma laskma oma last vaktsineerida?

Parim aeg vaktsineerimiseks on 9–14 eluaastat. Selles vanuses tekib kõige tugevam immuunreaktsioon ning vaktsiini toime on kõige tõhusam, kui seda manustada enne seksuaalelu alustamist.

Vaktsiini pole katsetatud ega lubatud kasutada alla 9-aastastel lastel.

Kas oleks ehk parem oodata, kuni mu tütar saab vanemaks?

Ei.

Pole mingit põhjust oodata, kuni laps saab vanemaks kui 9–14 eluaastat, mis on soovituslik vanus vaktsineerimiseks. HPV-vaktsiin tekitab tugevaima immuunreaktsiooni just selles vanuses ning selle toime on kõige tõhusam, kui vaktsineeritavale manustatakse seda enne, kui ta puutub kokku HPV tüüpidega, mille eest vaktsiin kaitseb. HPV on kõige enam levinud alla 25-aastaste naiste seas, mis tähendab, et paljud neist nakatuvad juba mõne aasta jooksul pärast seksuaalelu alustamist. See kehtib isegi naiste kohta, kel on vaid üks seksuaalpartner.

Tüdrukutele, kes ei ole alustanud kahest doosist koosneva HPV-vastase vaktsineerimise seeriaga enne 15-aastaseks saamist, tuleb täieliku kaitse tagamiseks manustada ka kolmas doos. Seda seepärast, et immuunvastus on kõige tugevam just soovituslikus vanuses.

Kas enne vaktsineerimist tuleb käia tervisekontrollis?

Ei, see pole vajalik.

Kui inimene on terve, pole tarvis käia enne HPV-vastast vaktsineerimist tervisekontrollis. Ent pidage kindlasti tervishoiuteenuse osutajaga nõu, kas vaktsineerimine on soovitatav, kui:

  • on aeg manustada lapsele teine doos HPV-vaktsiini, kuid tal tekkis pärast esimest doosi allergiline reaktsioon;
  • lapsel on teadaolev allergia.
Tervishoiuteenuse osutaja saab anda nõu, kas lapse allergia on seotud konkreetse vaktsiiniga.

HPV-vaktsiine pole katsetatud rasedatel, nii et lapseootel naised peaksid vaktsineerimise edasi lükkama või lõpetama vaktsineerimisskeemi pärast sünnitust.

Kas pärast vaktsineerimist tuleb käia tervisekontrollis?

Ei, pärast HPV-vastast vaktsineerimist pole vaja käia tervisekontrollis.

Siiski peaksid vaktsineeritud naised ikkagi käima korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel. Seda seepärast, et HPV-vaktsiinid kaitsevad suurema osa, kuid mitte kõigi HPV tüüpide eest, mis võivad tekitada emakakaelavähki. Ja kui vaktsineerimine on toimunud pärast seksuaalelu alustamist, võib naine juba olla nakatunud ühe või mitme vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga.

Kui levinud on emakakaelavähk nende hulgas, kes pole lasknud end vaktsineerida?

Emakakaelavähk on teiste vähivormide hulgas maailmas naistel esinemissageduselt neljandal ning WHO Euroopa piirkonnas viiendal kohal. WHO Euroopa piirkonnas registreeriti 2012. aastal 67 000 uut haigusjuhtu ja 28 000 emakakaelavähist põhjustatud surmajuhtu.4

Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist. Viide:
4.     Allikas: http://gco.iarc.fr/today/home 

Mind ei ole vaktsineeritud ja mul ei ole emakakaelavähki. Miks ma peaksin laskma oma tütart vaktsineerida?

Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus. Kui ka mitte keegi teie perekonnast ei ole haigestunud emakakaelavähki, ei tähenda see, et teie lapsel see haigus välja ei arene. Suurem osa seksuaalselt aktiivseid inimesi (umbes 80%) nakatub oma elu jooksul ühe või mitme HPV tüübiga. WHO soovituse järgi peaksid kõik tüdrukud laskma end HPV vastu vaktsineerida ning kõik naised peaksid käima regulaarselt uuringutel, et oleks võimalik avastada HPV-nakkused, mis võivad põhjustada emakakaelavähki.

Mis saab, kui mu laps ei ole vaktsineeritud?

Kõigil, kes ei ole vaktsineeritud, on suur oht nakatuda HPVga ja seda teistele levitada. HPV-nakkus võib põhjustada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid.

Rohkem kui 80% neist inimestest, keda pole enne seksuaalelu alustamist HPV-vaktsiiniga vaktsineeritud, nakatub elu jooksul vähemalt ühe HPV tüübiga. Naiste seas esineb nakkust kõige sagedamini emakakaelal. Enamik neist nakkustest (umbes 90%) taandub aja jooksul iseenesest, aga juhul kui nakkus ei kao, võib see põhjustada vähieelseid muutusi, mis võivad aja jooksul areneda emakakaelavähiks. Mujal kui emakakaelal esinev HPV-nakkus võib areneda tupe- või häbemevähiks. Meestel võib HPV-nakkus tekitada peenise-, päraku- või kurguvähki. Mõned HPV tüübid põhjustavad nii naistel kui ka meestel genitaaltüükaid.

On väga tähtis, et nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata naised käiksid korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel, et oleks võimalik varakult avastada vähieelsed muutusi ja eemaldada need enne, kui kahjustused jõuavad vähiks areneda.

Kas ma võin jätta oma tütre vaktsineerimata?

Jah, Eestis on vanematel võimalus keelduda HPV-vastasest vaktsineerimisest. Siiski peaksid vanemad mõistma, et kui nad keelduvad lapse vaktsineerimisest, kaasneb sellega nende lapse jaoks oht mõne HPVga seotud haiguse tekkimiseks.

Miks vaktsineeritakse ainult tüdrukuid?

Emakakaelavähk on kõige levinum HPV põhjustatud haigus. Seega on HPV-vastase vaktsineerimise kavade peamine eesmärk kaitsta just naisi selle haiguse eest, mis võib lõppeda surmaga. WHO ja enamiku riikide ametiasutused soovitavad esmajärjekorras manustada HPV-vaktsiini 9–14-aastastele tüdrukutele. Tüdrukute kaitsmine HPV eest tagab kaudse kaitse ka nende tulevastele partneritele ning on selgunud, et selline „rühmaimmuunsus“ tõkestab tõhusalt viiruse levikut.

Iga riik otsustab ise kohaliku haiguskoormuse ja rahaliste vahendite alusel, kellele HPV-vaktsiini manustatakse. Kui riik on selleks suuteline, võidakse otsustada vaktsineerida ka vanemad kui 14-aastased tüdrukud ning lisaks ka poisid. Praegu vaktsineeritakse nii poisse kui ka tüdrukuid 11 riigis, kaasa arvatud Austrias, Šveitsis ja mõnes Itaalia piirkonnas.

Kas peaks vaktsineerima ka poisse, kui see võimalus on olemas?

Kuigi HPV põhjustab enamasti just emakakaelavähki, toob HPV-vastane vaktsineerimine kasu ka poistele.

HPV-nakkus võib meestel tekitada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid ning nii meestel kui ka naistel on suur oht nakatuda HPVga peagi pärast seksuaalelu alustamist. Meeste seas esineb HPV-nakkust kõige sagedamini HIV-positiivsetel homoseksuaalsetel meestel.