Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more
  • HPV on inimeselt-inimesele limaskestade kontakti teel leviv tõsine viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85-100% emakakaelavähkidest;
  • Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas;
  • Tänu HPV vastasele vaktsiinile on võimalik emakakaelavähki ennetada;
  • Vaktsineerides tütarlapsi, kaitseme tema tulevikku, hoiame tema tervist ja väldime nakatumist kõrge riskiga HPV tüvedesse;
  • Kaitse on tõhusaim, kui vaktsineerida enne võimalikku HPV viirusega kokkupuudet. 12.-14.-aastaste tütarlaste vaktsineerimisel piisab kahest vaktsiinidoosist. Tüdrukuid vaktsineeritakse koolis, vaktsineerimine on tasuta.
  • HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.

Loe lisaks:

Mis on HPV?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.

Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.

Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Kuidas toimub nakatumine papilloomiviirusega?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.
Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.
Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Mis toimub inimese organismis pärast papilloomiviirusega nakatumist?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.
Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.
Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Loe lisaks:

PDF Vaktsiinist, vaktsineerimisest ja vaktsiini ohutusest, vastuskiri Eesti Patsientide Esindusühingule

Contact