Accessibility
Vaccinating children

The body of each child is protected by their immune system. It is in our power to strengthen this system even more, taking into account the characteristics of a child’s immune system.

Read more
Vaccination of adults

An average adult is exposed to thousands of pathogens daily. The immune system, which works continuously and imperceptibly, protects the body from those pathogens.

Read more
For healthcare workers

Healthcare workers professionals play a very important role in conducting vaccination. The information and explanations received from them affect people's decisions, and the feedback and statistics collected help direct vaccination policies.

Read more
Travel vaccination

In order to avoid infectious diseases, travellers to risk areas should turn to their own family physician or travel medicine office at least 4 weeks before the trip, for a medical examination and, if necessary, to get vaccinated.

Read more

Karjaimmuunsus

Inimesed

Vaktsineerimise puhul on oluline rääkida nii selle otseset kui kaudsest mõjust. Otsene mõju väljendub selles, et vaktsineeritud inimesel kujunevad antikehad haigustekitaja vastu ning on seeläbi kaitstud haigestumise eest. Kui aga piisavalt suur hulk rahvastikust on vaktsineeritud ning omandanud vaktsiin-välditava haiguse vastu immuunsuse, saame rääkida ka vaktsineerimise kaudsest mõjust ehk karjaimmuunsusest. Karjaimmuunsuse mõistega väljendatakse olukorda, kus suure vaktsineerimisega hõlmatuse tõttu ei suuda haigused rahvastikus levida. Seetõttu kaitseb karjaimmuunsus ka neid rahvastiku liikmeid, keda meditsiinilistel kaalutlustel ei ole võimalik vaktsineerida.

 

See, kui palju inimesi peaks efektiivse karjaimmuunsuse tekkeks olema vaktsineeritud, sõltub haigusest ja selle tekitaja reproduktsiooniarvust. Reproduktsiooniarv iseloomustab, kui suur hulk vastuvõtlikust ehk immuunsuseta rahvastikust haigestuks haigustekitajaga kokkupuutel. Näiteks leetrite haige nakatab reaalses elus keskmiselt 12–18 vastuvõtlikku inimest. Ühtlasi on leetrite reproduktsiooniarv inimestel levivate patogeenide hulgas üks kõrgemaid. Sellest tulenevalt peetakse leetrite leviku tõkestamiseks oluliseks vähemalt 95% vaktsineerimisega hõlmatuse määra. Leetrite epideemiale eelnenud perioodi ehk 2015–2017 a andmetel tehtud uuring näitas, et kahe MMR vaktsiiniga hõlmatus oli 28 Euroopa riigis alla 95%. Seega ilmestab praegune olukord selgelt karjaimmuunsuse teooria paikapidavust ja selle olulisust.

 

Samal ajal peame arvestama ka pead tõstva vaktsineerimisevastasusega, mis seisneb hirmul vaktsiinide, mitte haiguste ees, mis tänu vaktsiinidele on pildilt kadunud. WHO luges  vaktsineerimisvastasuse (Vaccine hesitancy) kümne kõige enam maailma rahvastiku tervist kahjustava teguri hulka (Ten threats to global health in 2019).

 

Näiteks haigestus leetritesse Eestis enne vaktsineerimisega alustamist üle 22 tuhande inimese aastas, viimastel aastatel on registreeriti vaid üksikuid haigusjuhte. Kunagi kardetud difteeriasse haigestus enne vaktsineerimisega alustamist üle 4000 inimese aastas, 2002 aastast  haigusjuhte meil esinenud ei ole. Lastehalvatusse haigestusid enne vaktsineerimisega alustamist ligi 1000 last aastas, pärast vaktsineerimisega alustamist pole haigusjuhte Eestis enam registreeritud.

 

Eesti riik panustab oma inimeste tervisesse, pakkudes lastele vaktsineerimise läbi kaitset  12 haiguse vastu, milleks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, lastehalvatustõbi, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofiilusnakkus, rotaviirusnakkus, leetrid, mumps ja punetised ning sel aastal lisandunud tütarlastele suunatud emakakaela vähki ennetav HPV viiruse vastane vaktsiin.