Accessibility
Vaccinating children

The body of each child is protected by their immune system. It is in our power to strengthen this system even more, taking into account the characteristics of a child’s immune system.

Read more
Vaccination of adults

An average adult is exposed to thousands of pathogens daily. The immune system, which works continuously and imperceptibly, protects the body from those pathogens.

Read more
For healthcare workers

Healthcare workers professionals play a very important role in conducting vaccination. The information and explanations received from them affect people's decisions, and the feedback and statistics collected help direct vaccination policies.

Read more
Travel vaccination

In order to avoid infectious diseases, travellers to risk areas should turn to their own family physician or travel medicine office at least 4 weeks before the trip, for a medical examination and, if necessary, to get vaccinated.

Read more

A-viirushepatiit

Vaktsineerimine kõigile tasuline.

 

Mis on A-viirushepatiit?

Maksapõletik ehk kollatõbi, mille põhjuseks on nakatumine A-hepatiidi viirusega (HAV), mis paljuneb maksakoes ja kahjustab seda. A-viirushepatiidi vastast ravimit ei ole.

 

Kuidas levib?

A-hepatiidi viirus levib fekaal-oraalsel teel kas otse ühelt isikult teisele (nt mähkmeealised lapsed lasteaedades) või saastunud toidu ja vee kaudu. A-viirushepatiit võib levida ka anaalseksi ning harvadel juhtudel vere kaudu.

 

HAV on stabiilne viirus, mis säilib päevi toiduainetes ja soolases vees. Näiteks viirust eritavate isikute valmistatud ja saastatud kondiitritooted ning teised kuumutamist mittevajavad toiduained on põhjustanud mitmeid puhanguid. Puhanguid on põhjustanud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade, limuste ja vähiliste söömine, sest need võivad linnalähedastes randades kasvades puutuda viirusega kokku läbi kanalisatsioonivee. Nakatuda võib ka viirustega saastunud veest tehtud jääst, mida serveeritakse näiteks jookides.

 

Haigusnähud

A-viirushepatiidi oluliseks iseärasuseks on varjatud või ilma nähtavate tunnusteta vormide esinemine (eriti lastel).

 

Haiguse faasis eristatakse erinevaid perioode:

  • Haiguse peiteperiood, mis kestab tavaliselt 28-30 päeva. Sel ajal nähtavad tunnused puuduvad, kuigi organismis toimub aktiivne viiruse paljunemine. Periood on seda lühem, mida rohkem viirusi algselt organismi sattus.
  • Eelnähtude faas, mis kestab keskmiselt 5-7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Patsiendil võivad olla palavik, anoreksia, lihasvalud, oksendamine, nõrkus jm haigusnähud.
  • Kollatõbi (ehk Ikterus), millest annab märku tume, kollakas-pruun uriin, mis on tingitud bilirubiini sisaldusest. Paari päeva pärast muutub patsient peaaegu üleni kollaseks. Just selles faasis pöördutakse tavaliselt arsti poole. Selles perioodis on haige nakatamisohtlik umbes ühe nädala jooksul.
  • Paranemisperiood on kuni paar kuud.

Sümptomid võivad tekkida 15 kuni 50 päeva pärast kokkupuudet viirusega. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.

 

Tavaliselt paranetakse mõne kuuga ja ilma tüsistusteta. 3-20% juhtudest võib A-viirushepatiit taasägeneda. See toimub 4-15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.

 

A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

 

Kuidas diagnoositakse?

Diagnoos püstitatakse kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmete (viibimine alal, kus on suurem HAV-i levik) alusel.

 

Kellel on suurem risk nakatuda?

  •  suurema HAV-i levikuga maades reisijad;
  •  HAV-i levikuga maadest pärit inimestega tegelevad isikud;
  •  süstivad narkomaanid;
  •  meestega seksivad mehed;
  •  haige pereliikmed ja/või hooldajad;
  •  isikud, kes töötavad lastega (lasteaia ja kooliõpetajad);
  •  organi (maksa) transplantatsiooni patsiendid;
  •  krooniliste maksahaiguste põdejad (krooniline hepatiit, tsirroos jm);
  •  heitvee rajatiste töötajad.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

A-viirushepatiit on haigus, mille vältimiseks on oluline täita hügieeninõudeid (nt käte pesemine enne söögivalmistamist ning söömist).

 

Enne paljudesse riikidesse reisimist on soovitatav end vaktsineerida A-viirushepatiidi vastu

 

Reisil olles tuleb vältida teadmata puhtusega vee joomist (ja jääga jooke), pooltooreid koorikloomi ning küpsemata ja koorimata puu- ja aedvilju.

 

Vaktsiini kaks doosi süstitakse 6-18-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus on vähemalt 20 aastat.

 

Alla ühe aasta vanuste laste immuniseerimiseks vaktsiin puudub.

 

Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehelt.

 

Tagasi lehele