Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Lapsevanemale

Info vaktsiinide kohta

Siit leiad küsimusi HPV-vaktsiinide kohta ja vastused.

Info vaktsineerimise kohta

Enne vaktsineerimist tekkida võivad küsimused ja vastused.

Vaktsiinide ohutus ja kõrvaltoimed

Küsimused ja vastused HPV vaktsiini omaduste, ohutuse ja võimalike kõrvaltoimete kohta.

Lapsevanemale

Sellelt lehelt leiad enim küsitud küsimused koos vastustega, mis esitatud seoses HPV vastase vaktsineerimisega. Vastused on koostatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa esinduse poolt.

 

Mis on HPV?

HPV on inimese papilloomiviirus. Sellesse rühma kuuluvad viirused võivad nakatada nahka või limaskesta (näiteks suuõõs või emakakael). Enamik nakkusi ei ole ohtlikud, kuid levinud HPV tüübid võivad põhjustada genitaaltüükaid, emakakaelavähki ja muid haigusi.

Umbes 80% inimestest nakatub elu jooksul ühe või mitme HPV tüübiga.

 

Kas inimese papilloomviirus on ohtulik?

Jah, see viirus võib olla ohtlik.

Teadaolevalt põhjustavad 12 sugulisel teel levivat HPV tüüpi emakakaela-, päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ja kurguvähki. Kõik need HPV tüübid on kergesti nakkavad. Enamikul juhtudel ei avaldu nende tüüpidega nakatumisel mingeid sümptomeid, nii et inimesel pole nakkusest aimugi. Nakkus kestab tavaliselt 1–2 aastat ja kaob iseenesest.

Ent vähemalt iga kümnes nakkus kulgeb pikemalt ning võib põhjustada vähieelseid moodustisi. Kui neid ei avastata ega eemaldata, võivad need areneda vähiks.

 

Related news

References