Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Tööalaselt ohustatud isikute vaktsineerimine

Paljude ametite esindajad võivad oma tööst tulenevalt puutuda kokku ohtlike haigusetekitajatega. Täpsemad ohuallikad selguvad tööandja tellitud/koostatud riskianalüüsist. Õnneks saab mitmete ohtude vastu ennast ennetavalt kaitsta. 

 

Vastavalt Eestis kehtivatele seadustele on tööandja kohustatud:

  • looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud;
  • tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal;
  • tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi;
  • lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;
  • vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;
  • hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

Kes on tööalaselt ohustatud?

Tervishoiutöötajad – soovitav on vaktsineerida:

  • vere ja verekomponentidega kokkupuutuvaid meditsiinitöötajaid ja arstiteaduskonna ning tervishoiu kõrgkoolide üliõpilasi B-viirushepatiidi vastu;
  • tervishoiuasutuste vastuvõtuosakondade ja teiste haigetega kokkupuutuvaid töötajaid (sh perearste) gripi ja difteeria-teetanuse-läkaköha vastu;
  • lasteosakondade ja hematoloogia-onkoloogia osakondade (mitteimmuunseid) töötajaid leetrite, punetiste, mumpsi ja tuulerõugete vastu;
  • riskikäitumisega patsientidega tegelevaid sotsiaaltöötajaid B-viirushepatiidi vastu.

Laboritöötajad – soovitav on vaktsineerida:

  • mikrobioloogia ja viroloogia laborites nakkusohtlikku materjali käitlevaid töötajaid nende vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu, mille tekitajaid laboris uuritakse.

Hoolekande- ja taastusraviasutuste töötajad – soovitav on vaktsineerida:

  • hoolealuste või patsientidega kokku puutuvaid isikuid pneumokoki-nakkuse, A- ja B-viirushepatiidi, difteeria ja teetanuse ning igal hooajal gripi vastu;
  • koduse hoolekandeteenuse osutajaid B-viirushepatiidi ja gripi vastu.

Kuna immuunpuudulikkusega (või immuunpärssivat ravi saavaid) hoolealuseid ja patsiente ei ole võimalik vaktsinee­rida nõrgestatud elusvaktsiinidega, tehakse kaitsesüstid nendega lähedalt kokkupuutu­vatele hoolekande- ja tervishoiutöötajatele leetrite, punetiste, mumpsi, tuulerõugete ja >50 aasta vanustele töötajatele ka vöötohatise vastu (juhul, kui nad seda põdenud ei ole).

 

Veterinaartöötajad ning looma- ja linnukäitlejad – soovitav on vaktsineerida:

  • teetanuse (Td või Tdap vaktsiiniga), marutõve, gripi ja muude vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu vastavalt tööalase nakatumisohu riskianalüüsi tulemustele.

Sotsiaaltöötajad – soovitav on vaktsineerida:

  • täiskasvanud klientidega kokkupuutuvaid sotsiaaltöötajaid gripi vastu, laste ja noorukitega kokkupuutuvaid sotsiaaltöötajaid difteeria, läkaköha (Tdap vaktsiiniga) ja gripi vastu.
  • Eestis on soovitatav tervishoiuasutuses riskikäitumisega patsientidega tegelevaid sotsiaaltöötajaid vaktsineerida B-viirushepatiidi vastu.

Lasteaedade, koolide ja huviringide õpetajad – soovitav on vaktsineerida:

  • difteeria, teetanuse, läkaköha (Tdap vaktsiiniga), leetrite, punetiste ja mumpsi (MMR)(juhul, kui nende veres vastavad antikehad puuduvad) ning hooajalise gripi vastu;
  • lasteaiaõpetajaid ning lastehoiuteenust osutavaid isikuid A-viirushepatiidi vastu.

Kaitseväelased ja piirivalvurid - soovitav on vaktsineerida:

  • teetanuse (Td või Tdap vaktsiiniga), B-viirushepatiidi, gripi ja puukentsefaliidi vastu ning muude vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu epidemioloogilise riskianalüüsi või näidustuse põhjal. Välismissioonidele suundujaid tuleks vaktsineerida vastavalt olukorrale sihtpiirkonnas.

Politsei- ja päästetöötajad - soovitav on vaktsineerida:

  • B-viirushepatiidi, teetanuse (Td või Tdap vaktsiiniga) ja gripi vastu.

Kinnipidamisasutuste töötajad - soovitav on vaktsineerida:

  • B-viirushepatiidi, teetanuse (Td või Tdap vaktsiiniga), gripi ja tööalase riskianalüüsi tulemuste põhjal ka muude vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu.

Põllu-, aiandi- ning metsatöölised (sh õppepraktikal üliõpilased) ja jahimehed - soovitav on vaktsineerida:

  • põllu- ja aianditöölisi teetanuse (Td või Tdap vaktsiiniga) vastu, metsatöölisi ja jahimehi teetanuse ning riskipiirkondades ka marutõve ja puukentsefaliidi vastu.

Jäätme- ja reoveekäitlejad - soovitav on vaktsineerida:

  • A-viirushepatiidi ja teetanuse (Td vaktsiiniga) vastu ning muudel juhtudel kooskõlas epidemioloogiliste näidustustega.

Muud ohustatud töötajad – soovitav on vaktsineerida:

  • nahka läbistavaid protseduure (tätoveerimist, naha augustamist, nõelravi jm) tegevaid ning iluteenuste osutajaid B-viirushepatiidi ja teetanuse (Td või Tdap vaktsiiniga) vastu ning prosektuuri töötajaid B-viirushepatiidi vastu;
  • toitlustusasutuste töötajaid A-viirushepatiidi vastu;
  • puukide levikualal elavaid või seal sageli viibivaid inimesi (alates esimesest eluaastast) puukentsefaliidi vastu;
  • täiskasvanuid, kelle peres on rasedad, alla 12 kuu vanused lapsed või kes puutuvad kokku läkaköha kahtlusega patsiendiga, difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Seda võiks teha sõltumata ajast, mis on möödunud viimasest vastavast kaitsesüstist.

Täiesti eraldi riskigrupiks on tööalaselt palju reisivad inimesed, kes võivad rännakutel kokku puutuda haigustekitajatega, mis ei pruugi olla otseselt seotud töö iseloomuga. Näiteks võib A-viirushepatiiti haigestuda ka kontoritöötaja, kes viibib saastunud joogiveega piirkonnas.

 

Vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele on tööandja kohustatud tagama tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht,  töötajate immuniseerimise. Tööga seotud bioloogiliste ohtude maandamiseks tehtud vaktsineerimise eest peab tasuma tööandja või kompenseerima kulutused töötajale tagantjärgi. Kui tööandja ise vaktsineerimist ei organiseeri, siis tasub kaitsesüstide tegemiseks pöörduda oma perearsti poole.