Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Difteeria

Vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.

 

Mis on difteeria?

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib lõppeda surmaga.

 

Kuidas levib?

Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti.

 

Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.

 

Difteeria kahtluse puhul tuleb haige kohe paigutada haiglasse ja jälgida temaga kokku puutunud inimeste tervist.

 

Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul.

 

Haigusnähud

Haigus algab katulise  mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine.

 

Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja kopsupõletikku.

 

Difteeriale on iseloomulikud:

  • tursunud lümfisõlmed;
  • kurguvalu;
  • häälekaotus;
  • köha;
  • hingamispuudulikkus;
  • neelamisraskused.

Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva.

 

Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik.

 

Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.

 

Kuidas diagnoositakse?

Haigus tuvastatakse üldjuhul väliste tunnuste alusel. Difteeria kahtluse korral võetakse ninaneelust vatipulgaga proov, millest määratakse haigustekitaja olemasolu. Lisaks saab difteeriat diagnoosida ka verest antikehi määrates.

 

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Kõige lihtsam on vaktsineerida. Oluline on meeles pidada, et lapsena kaitsesüstide kuuri läbinud peavad immuunsuse hoidmiseks ennast iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerima.

 

Eestis kasutatavad vaktsiinid difteeria ennetamiseks:

Alates 2018. aastast kasutusel:

Tagasi lehele