Vaktsineerimine Eestis
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Esimene eesmärk on kaitsta Eestis enim haavatavaid inimesi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda. Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused.
Vaktsiinide väljatöötamine
COVID-19 vaktsiinide väljatöötamisega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Vaktsiinide väljatöötamisel lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.
Vaktsiinide ohutuse tagamine
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele.
Leia kiirelt
❖ COVID-19 vaktsineerimise plaan »
❖ KKK COVID-19 vastase vaktsineerimise kohta »
❖ KKK COVID-19 vastase vaktsineerimise kohta haridustöötajatele »
❖ Euroopa Ravimiameti koduleht »
❖ Eesti Ravimiameti koduleht »
❖ Statistika vaktsineerimise kohta »
❖ Vaktsiini Pfizer/BioNTech Comirnaty patsiendi infoleht »
❖ Vaktsiini COVID-19 Vaccine Moderna patsiendi infoleht »
❖ Vaktsiini COVID-19 Vaccine AstraZeneca patsiendi infoleht »
Euroopa Liidu riikides kasutatavad COVID-19 vaktsiinid
Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes, millega on ühinenud kõik 27 liikmesriiki.
EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud* järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva.
*Eelostuleping tähendab seda, et kõikide vajalike uuringute läbimisel ja müügiloa saamisel peab tootja tagama eelisjärjekorras vaktsiini tarnimise eelostulepingute täitmiseks.
2021. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa** kolmele koroonavaktsiinile:
- 21. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiinile Comirnaty.
- 6. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna tingimustega müügiloa.
- 29. jaanuaril andis Euroopa Komisjon kolmandale koroonavaktsiinile (COVID-19 Vaccine AstraZeneca) Euroopas tingimustega müügiloa.
Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.
Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.
** Tingimuslik müügiluba antakse välja olukorras, kus ravimi (ka vaktsiin on ravim) järele on tungiv vajadus, kuid ravimi kohta on olemas tavapärasest vähem andmeid. Seda võimaldatakse juhul, kui ravimist saadav kasu või vaktsiini kohene kättesaadavus kaalub üles puudulikest andmetest tulenevad riskid. Kui tingimuslik müügiluba on mõnele ravimile antud, peavad firmad varem kehtestatud ajagraafiku alusel jätkama EMA-le käimasolevate või uute uuringute andmete esitamist. Eesmärk on kinnitada, et ravimist/vaktsiinist saadav kasu ületab jätkuvalt sellega kaasnevad riskid. Loe edasi siit.
Vaktsineerimise ajajoon Eestis
|
AEG |
VAKTSINEERIMINE |
|
2020 suvi, sügis |
Riskirühmade kaardistamine vaktsineerimiseks. Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:
Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. |
|
Detsember 2020 |
26. detsembril jõudis Eestisse Terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi. Eestis alustati COVID-19 vastu vaktsineerimist 27. detsembril tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. Esimesest vaktsiinitarnest (saabus 26.12.2020) võimaldati vaktsiine 20 haiglale, kokkuleppel perearstidega 53 valvepereastikeskusele (kõikide pereõdede ja perearstide vaktsineerimiseks) ja kolmele haiglast eraldiseisvale kiirabile üle Eesti. Haiglatele jaotati vaktsiini proportsionaalselt töötajate arvule. |
|
Jaanuar 2021 |
Teisest, 4. jaanuaril saabunud vaktsiinitarnest võimaldati kõikidel haiglavõrgu haiglatel tellida vaktsiini oma vajaduste tarbeks. Samuti laiendati vaktsineerimise võimalust haiglate õendushoolduse osakondadele ja ka esimestele hooldekodudele. Euroopa Komisjon andis Moderna COVID-19 vaktsiinile tingimustega müügiloa 6.01.2021 ja COVID-19 Vaccine AstraZeneca vaktsiinile 29.01.2021. |
|
2021 I kvartal |
Tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajate ning hoolekandeasutuste elanike vaktsineerimine. Algas vaktsineerimise pakkumine üle 70-aastastele inimestele ning diagnoosi järgi riskirühma kuuluvatele inimestele. Inimene saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta. Teise doosi manustamise aja kohta tuleb inimesele meeldetuletus.
7. veebruaril jõudis Terviseametisse esimene AstraZeneca COVID-19 vaktsiinisaadetis 7 200 doosiga.
15.veebruariga algaval nädalal alustasid vaktsineerimiskeskused haridusasutuste töötajate vaktsineerimist. Loe täpsemalt »
16.veebruaril alustati siseturvalisuse eesliini töötajate COVID-19 vastase vaktsineerimisega (Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud).
Nii Pfizer/BioNTechi, Moderna kui ka AstraZeneca vaktsiinid on kahedoosilised. Vastavalt tootja poolt ette nähtud ajavahele tehakse esimese süsti järel ka teine kaitsesüst. Alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne. Selleks, et immuunsus tekiks, tuleb ära teha mõlemad doosid.
|
|
2021 II kvartal |
Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaan näeb ette, et 2021. aasta II kvartali jooksul tekib vaktsineerimise võimalus kõigile, kes seda soovivad. Selle eeldus on, et müügiloani jõuavad lisaks Pfizer/BioNTech ja Modernale ka teiste vaktsiinitootjate vaktsiinid ja Eestisse jõuab piisavas koguses vaktsiini. Kõigi soovijate vaktsineerimise korraldus töötatakse välja 2021.a esimestel kuudel, arvestades COVID-19 vaktsiinide EL müügiloa saamist ja tarnegraafikuid ehk millal vaktsiin Eestisse jõuab. Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin. |
COVID-19 vaktsiinide ohutus
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet (EMA).
Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata. Euroopa Ravimiamet hindab praegu neid konkreetseid koroonavaktsiine kiirendatud hindamisprotseduuris. Samas ei ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus) ja jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne.
Teadlased ja ettevõtted kasutavad väljatöötamise kiirendamiseks mitmeid lähenemisi nagu näiteks:
- Rohkemate inimeste samaaegne tööle panemine, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning kaardistada järgmisi samme paremini.
- Kliiniliste uuringute eri etappide kombineerimine ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, uuringute samaaegne tegemine.
Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti. Vaata SIIT »
Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.
PLAKAT: Kuidas mRNA vaktsiin töötab?
KUST LEIDA LISAINFOT?
❖ Vaktsineerimise korraldusega seotud üldiste küsimuste korral saab infot telefonil 1247.
❖ Tervisega seotud küsimuste korral saab nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
❖ Tervisemure korral või enda vaktsineerimist puudutavate küsimuste puhul tuleks pöörduda esmalt oma perearsti või pereõe poole.
❖ COVID-19 vaktsiiniarendused »
❖ COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed »
❖ Vastused korduma kippuvatele küsimustele »
❖ "Piret Rospu: koroonavaktsiinide tehnoloogiast, tõhususest ja ohutusest". Loe uudist »
❖ "Piret Rospu: mida tuleb silmas pidada COVID-19 vastu vaktsineerima minnes?" Loe uudist »
