Vaktsineerimiste kõrvaltoimed

Kõikidel ravimitel esinevad kõrvaltoimed. Ravimi kõrvaltoime on ohtlik ja soovimatu ravimi toime, mis ilmneb ravimi tavaliste annuste kasutamisel inimesel haiguse ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks või füsioloogilise funktsiooni mõjutamiseks.

Vaktsineerimisele järgnevad  kõrvaltoimed võivad olla tingitud:
- vaktsiinist;
- vaktsiini kasutamise nõuete mittetäitmisest;
- vaktsineerimise läbiviimise nõuete mittetäitmisest;
- juhuslikest ajaliselt kokkulangevatest, kuid vaktsineerimisega mitteseotud põhjustest;
- teadmata või ebaselgetest põhjustest.

Seetõttu ei saa immuniseerimisele järgnenud haigusseisundit või terviseprobleemi automaatselt siduda vaktsineerimisega. Immuniseerimisjärgne kõrvaltoime võib olla peale vaktsiini enda tingitud muudest erinevatest asjaoludest. Tegu võib olla juhusliku ajalise kokkulangevusega, mil immuniseerimisjärgselt ilmneb mõni vaktsineerimisega mitteseotud terviseprobleem, näiteks haigestumine külmetushaigusesse. Immuniseerimisjärgsed kõrvaltoimed võivad tekkida vaktsiini valest kasutamiseset või valedest tehnilistest võtetest vaktsiini manustamisel. Seetõttu on väga tähtis jälgida vaktsiinide säilivustähtaega, säilitamise temperatuuri, ettenähtud annuseid, näidustust ning teha enne vaktsineerimist kindlaks võimalikud vastunäidustused.

Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamjaolt kerged ning mööduvad. Tõsiseid vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimeid esineb väga harva. Vaktsineerimisel loetakse kõrvaltoimet sagedaseks kui seda esineb üle 1% vaktsineeritutel. Sagedased vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad olla lokaalsed reaktsioonid süstekohas- nt valu, turse, punetus ning üldreaktsioonid- nt palavik, nõrkustunne, isutus, peavalu. Kõrvatoimet loetakse harva esinevaks, kui seda esineb alla 1% vaktsineeritutel. Väga harva esinevateks tõsisteks vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimeteks võivad nt olla laialdane turse vaktsiini manustamise piirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus või äge allergiline reaktsioon. Viimase tõenäosus on suurusjärgus üks miljoni vaktsineeritu kohta.
Vaktsiini teadaolevad kõrvaltoimed on ära kirjeldatud ravimi pakendi infolehes. Patsiendil on kasulik alati enne vaktsineerimist tutvuda võimalike vaktsineerimise kõrvaltoimetega ja pidada vajadusel nõu oma arstiga.
   
Immuniseerimisele järgnenud kõrvaltoime asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik kõrvaltoime kohta info kogumine, selle analüüsimine ja võrdlemine olemasolevate andmetega. Seetõttu tuleks patsiendil alati teavitada vaktsineerimist teostanud tervishoiutöötajat, kui on kahtlus, et tervisehäda võib olla tingitud immuniseerimisest. Vaktsineerimisi teostavad tervishoiutöötajad on kohustatud Ravimiametile esitama teatise kõikide tõsiste kõrvaltoimete kohta. Kõikidest mittetõsistest kõrvaltoimetest teatatakse ravimi müügiloa hoidjale. Kõik tervishoiuteenuse osutajatelt Ravimiametile saabunud kõrvatoime teatised registreeritakse, identifitseeritakse ja sisestatakse andmebaasi. Kõrvaltoime kohta saadud info analüüsitakse, edastatakse müügiloa hoidjale, Maailma Terviseorganisatsioonile ja Euroopa Ravimiametile. Erinevatest riikidest ühtsesse andmebaasi kogutud teatiste alusel kujuneb terviklik ülevaade ravimi kvaliteedi ja ohutuse kohta.

Ravimiamet avalikustab iga-aastaselt oma kodulehel ülevaate laekunud ravimite kõrvaltoimete kohta, sh on eraldi toodud ülevaade vaktsiinidest tingitud kõrvaltoimete kohta. 
Ravimi ohutuse alaste andmete edastamise täpsem kord ja nõuded on reguleeritud Ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud allaktidega. Täpsemat informatsiooni ja ülevaate laekunud ravimite kõrvaltoimete kohta leiate  Ravimiameti kodulehelt.

Mida teha vaktsineerimise kõrvaltoime korral?

Jälgige enda või lapse tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandetelefonile 1220. Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
Palavikku üle 38,0°C võib langetada paratsetamooli abil. Lugege hoolikalt soovitatud annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning pidage vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.
Turses ja punetavale süstikohale võib teha jaheda kompressi 20% alkoholilahuse, kummelitee või lihtsalt külma veega.
Kui laps on rahutu ja nutune, võib põhjuseks olla süstekoha valulikkus, mida leevendab samuti paratsetamool.
Harva võib tekkida tugev allergiline reaktsioon. Pöörduge kiiresti arsti poole, kui lapsel tekib laialdane sügelev lööve, silmade ja näo turse, hingamis- või neelamisraskus.  Ka siin kehtib soovitus – pärast lapse vaktsineerimist viibige perearsti vastuvõtu ooteruumis vähemalt veerand kuni pool tundi.
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage perearsti, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Vaktsiinide ohutust jälgitakse üle maailma ja ka Eestis väga hoolikalt, selleks on aga vaja andmeid ka lastevanematelt.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 10 detsember 2014 15:32