Mida peaks teadma vaktsineerimise korraldusest

Vaktsineerimine on vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või tema seaduslik esindaja.
Enne vaktsineerimise läbiviimist kontrollib tervishoiutöötaja patsiendi tervislikku seisundit ja teeb kindlaks, kas esineb immuniseerimise ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste olemasolul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.

Tervishoiutöötaja selgitab patsiendile või tema esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes.
Arst või õde teeb kõikide vaktsineerimiste kohta sissekande ka immuniseerimispassi. Immuniseerimispass jääb patsiendile. Immuniseerimispass tuleb vaktsineerima minnes alati kaasa võtta. Immuniseerimispass tuleb alles hoida, sest seda võib vaja minna ka näiteks välisriiki reisima, tööle või õppima minnes.
Immuniseerimispass väljastatakse vastsündinutele sünnitusmajas, teistele isikutele perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja poolt teostatud immuniseerimisel.

Immuniseerimiskava vaktsineerimised
Vastsündinute immuniseerimised tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu viiakse läbi sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab perearst või –õde. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliarst või –õde. Koolis toimuva vaktsineerimise kohta saadetakse eelnevalt lapsevanemale teade. Lapsevanem annab oma nõusoleku vaktsineerimiseks.
Immuniseerimiskava vaktsineerimistest keeldumise kohta tuleb lapsevanemal või seaduslikul esindajal esitada kirjalik avaldus. Muude immuniseerimiste kohta avaldust ei esitata.
Immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta.

Muud vaktsineerimised
Immuniseerimiskavasse mittekuuluvaid vaktsineerimisi on võimalik teha perearsti juures, vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides) ning erapraksistes.
Immuniseerimiskavasse mittekuuluvad vaktsineerimised, mida tehakse arsti soovitusel või inimese enda soovil, on tasulised. Immuniseerimiskava väline vaktsineerimine toimub teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel.

Vältimatu abi
Loomaründejärgset marutõvevastast ja traumajärgset teetanusevastast immuniseerimist teostavad tervishoiuasutuste erakorralise meditsiini osakonnad.
Loomaründejärgne ning traumapuhune immuniseerimine on vältimatu abi ja patsiendile tasuta.

Tööalaselt ohustatud isikute vaktsineerimine
Tööandjal on kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist neil töökohtadel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht. Tööandja kohustus kehtib ka õppepraktika ning välismissioonide korral.
Vajalike vaktsineerimiste määramise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ja töötervishoiuarsti ettepanek. Tööalaste välismissioonide puhul tuleb arvestada asukohariigi kehtestatud vaktsineerimisalasi nõudeid ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vaktsineerimissoovitusi.
 
Tööalaselt kuuluvad vaktsineerimisele näiteks tervishoiutöötajad, loomaarstid, metsandustöötajad ja vastavate erialade üliõpilased ning mitmete muude erialade töötajad. 

Reisivaktsineerimine
Reismeditsiini alast nõustamist ning reisivaktsineerimise teenuseid pakuvad mitmed reisimeditsiini kabinetid ning osa perearste.
Reisile suunduval inimesel on õigus saada turismiteenuseid pakkuvalt ettevõtjalt informatsiooni reisimeditsiini teenusepakkujate kohta.
Turismiteenuseid pakkuv ettevõtja peab reisile suunduvat inimest informeerima külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu, immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse ja reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse kohta.
Inimene võib küsida reisimisega seotud meditsiinialast nõu oma perearstilt.

Reisivaktsineerimine toimub teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel.

Vaktsineerimise korraldamise eesmärgid

Eestis on riiklikult korraldatud ja rahastatud immuniseerimiskava ja vältimatu abiga seotud vaktsineerimised. Immuniseerimiskava välised vaktsineerimised on reguleeritud samade õigusaktide alusel, kuid riik ei korralda ega rahasta neid.
Riiklikul vaktsineerimiste korraldamisel on eesmärgiks vaktsiin-välditavate nakkushaiguste:
- tekke ja leviku ennetamine kulu-tõhusal ja ohutul viisil;
- haiguskoormuse vähendamine;
- tüsistuste ja surmajuhtumite ära hoidmine;
- puhangute ja epideemiate vältimine ning ühiskondliku stabiilsuse tagamine.
Riik taotleb vaktsineerimiste korraldamisega üldrahvalikku kasu. Vaktsineerimiste korraldamisel üritatakse pakkuda parimat võimalikku lahendust, mis on samal ajal kooskõlas meie majanduslike võimalustega.

Vaktsineerimise korraldamise üldised põhimõtted

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või seaduslik esindaja. Immuniseerimiskava alusel ettenähtud vaktsineerimistest keeldumise kohta tuleb lapsevanemal või seaduslikul esindajal esitada kirjalik avaldus. Muude immuniseerimiste kohta avaldust ei esitata.

Vaktsineerimist reguleerivad õigusaktid

Vaktsineerimist puudutavad küsimused on reguleeritud Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusnormidega. Töötervishoiu alane vaktsineerimine on reguleeritud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusnormidega.

Vaktsineerimiste rahastamine

Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ja immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist.
Tööandja rahastab töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ja ennetavat ravi neil tegevusaladel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht (sh õppepraktika, militaar- ja tsiviilstruktuuride välismissioonid jms).
Immuniseerimist, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse ja mida tehakse isiku soovil või arsti soovitusel, ei rahastata riigieelarvest. Riiklikult ei rahastata neid vaktsineerimisi, mille korral loobutakse riiklikult hangitud vaktsiinidest ja kasutatakse nende asemel muul viisil hangitud vaktsiine.
Valla- või linnaeelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet (sh vaktsineerimisi).
Oma nimistu patsientide immuniseerimiskava vaktsineerimised on arvestatud perearsti pearaha hulka ning patsient ei pea maksma vaktsineerimise eest visiiditasu. Koolitervishoiuteenuse osutajate rahastamine (sh immuniseerimiskava vaktsineerimiste korraldamise eest) toimub läbi Eesti Haigekassa vastavalt teenuseosutajaga sõlmitud lepingule. Vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkus- ja reisimeditsiini kabinettides) ja erapraksistes toimub vaktsineerimine teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel ning vaktsineerimise eest maksab patsient. 

Vaktsineerimist puudutavad otsused

Riiklikud immuniseerimist puudutavad otsused peavad:

  • põhinema tõenduspõhisel meditsiinil;

  • arvestama nakkushaiguste epidemioloogilist olukorda riigis;

  • arvestama teiste riikide kogemusi ning pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi;

  • olema kooskõlas riigi eelarveliste vahendite ning võimalustega.

Riiklikku immuunprofülaktikat puudutavates küsimustes ja otsuste tegemisel nõustab Sotsiaalministeeriumi immuunprofülaktika ekspertkomisjon. Komisjon koosneb Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi, Lastekaitse Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ning Immunoloogide- ja Allergoloogide Seltsi esindajatest. 

Vaktsineerimist korraldavad asutused

Sotsiaalministeerium viib ellu riiklikku immuniseerimispoliitikat ning korraldab vaktsiinide ja immuunglobuliinide hanked immuniseerimiskava täitmise ja vältimatu abi andmise eesmärgil.
Ravimiamet väljastab ravimite (sh vaktsiinide ja immuunglobuliinide) müügilubasid ning teostab nende ohutus- ja kvaliteediseiret.
Terviseamet korraldab vaktsiinide ja immuunglobuliinide jaotust, teostab immuniseerimisalast järelevalvet ning immuniseerimistega hõlmatuse seiret.

Vaktsineerimist korraldavad tervishoiutöötajad

Immuniseerimist viivad läbi arstid või õed, kes on läbinud nõuetekohaselt immuniseerimisalase täiendusõppekursuse. Vastsündinute immuniseerimiskava vaktsineerimised tehakse sünnitusmajas. Oma nimistu patsientide immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab perearst või –õde. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliarst või –õde. Loomaründejärgset marutõvevastast ja traumajärgset teetanusevastast immuniseerimist teostavad tervishoiuasutuste erakorralise meditsiini osakonnad. Muid immuniseerimisi teostavad peale perearsti vaktsineerimise teenust pakkuvad ambulatoorsed keskused (nakkus- ja reisimeditsiini kabinetid, naistenõuandlad) ning erapraksised.

Vaktsineerimise protseduuri nõuded

Vaktsineerimisi teostav tervishoiuteenuse osutaja selgitab patsiendile immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes. Enne immuniseerimise läbiviimist selgitab tervishoiutöötaja välja immuniseerimise ajutiste ja püsivate vastunäidustuste olemasolu.
Koolis toimuva vaktsineerimise kohta saadab tervishoiutöötaja lapsevanemale või seaduslikule esindajale eelnevalt vastavasisulise teate. Lapsevanem või seaduslik esindaja annab oma nõusoleku vaktsineerimiseks või teatab keeldumisest kirjalikult. Lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek või keeldumine säilitatakse patsiendi tervisekaardis.
Tervishoiuteenuse osutaja registreerib kõik immuniseerimised paberkandjal või elektrooniliselt peetavas immuniseerimisraamatus ning teeb sellekohase sissekande immuniseerimispassi ja tervisekaarti. Immuniseerimisraamatusse või elektroonilisse andmebaasi kantakse immuniseeritava isiku nimi, vanus, vaktsiini manustamise aeg, manustatud vaktsiini täpne nimetus, partii number ja kehtivusaeg. Immuniseerimispass väljastatakse vastsündinutele sünnitusmajas, teistele isikutele perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja poolt teostatud immuniseerimisel.

Vaktsiinide hankimine, säilitamine ja jaotamine

Immuniseerimiskava ja vältimatu abi korraldamiseks vajalike vaktsiinide ja immuunglobuliinide tõrgeteta kättesaadavuseks korraldab ning viib Sotsiaalministeerium läbi ravimite riigihanked. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide iga-aastased hankeplaanid kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi immuunprofülaktika ekspertkomisjoni poolt. Hangitavatel ravimitel peab olemas olema Eestis kehtiv ravimi müügiluba või Eestis kehtiv ravimi teisene müügiluba või kehtiv müügiluba vähemalt ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Hangitavad ravimid peavad vastama kõikidele kehtivatele normidele, mida kinnitatakse kvaliteedisertifikaadiga.
Riiklikult hangitud immuunpreparaatide säilitamist ja jaotamist korraldab Terviseamet. Terviseamet jaotab immuunpreparaadid vaktsineerimisi teostavatele tervishoiuteenuse osutajatele maakondades asuvate piirkondlike talituste esinduste kaudu. Immuunpreparaadid väljastatakse tervishoiuteenuse osutaja esitatud tellimuse alusel. Tervishoiuteenuse osutaja korraldab immuunpreparaatide edasise nõuetekohase transpordi, säilitamise ja käitlemise. Immuunpreparaatide üleandmine dokumenteeritakse kirjalikult ning tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud pidama koguselist arvestust kasutamata jäänud ja hävitatud immuunpreparaatide üle.
DOC Teenusstandard "Immuunpreparaatide käitlemine".

Vaktsineerimistega hõlmatuse seire

Vaktsineerimistega hõlmatuse seiret teostab Terviseamet. Hõlmatuse seire toimub tervishoiuteenuse osutajate esitatud immuniseerimiste aruannete alusel. Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud iga kvartal esitama ülevaade teostatud immuniseerimiste kohta. Aruannete vormid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
Terviseamet koostab statistilise ülevaate kõikide teostatud immuniseerimiste ning hõlmatuse aruande laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimiste kohta riigis. Ülevaade teostatud vaktsineerimiste ja immuniseerimiskava hõlmatuse kohta avalikustatakse Terviseameti kodulehel. Aruannete alusel koostab ja edastab Terviseamet ettenähtud immuniseerimiste andmed Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) ja Euroopa Komisjonile. Aruannete põhjal jälgib Terviseamet immuniseerimise tendentse ning hindab selle mõju epidemioloogilisele olukorrale riigis. Vajadusel esitab Terviseamet ettepanekuid nakkushaiguste immunoprofülaktika alase tegevuse muutmiseks või uute tegevuste käivitamiseks.

Immuniseerimisalane järelevalve

Tervishoiuteenuse osutajate immuniseerimisalast järelevalvet teostab Terviseamet. Järelevalve eesmärk on tagada:
a) immuunpreparaatide kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse säilimine nende käitlemise kõikidel etappidel;
b) immuniseerimisprotseduuri (ohutus-)nõuetest kinnipidamine;
c) immuniseerimiskava täitmine.
Terviseamet kontrollib järelevalve käigus immuunpreparaatide säilitamist, jaotamist ja vedu külmahela nõudeid järgides. Külmahela nõuetest kinnipidamine on vajalik selleks, et tagada immuunpreparaatide kvaliteedi ja efektiivsuse säilimine ning ohutus. Nõuetekohaselt mittekäideldud preparaadid ei oma vajalikku toimet ning võivad manustamisel kutsuda esile ohtlikke ning ootamatuid kõrvaltoimeid.
Järelevalve käigus kontrollitakse, kas immuniseerimisi teostanud tervishoiutöötajad on läbinud nõuetekohase täiendkoolituse ning kas kõik immuniseerimised on ettenähtud korras õigeaegselt tehtud ning registreeritud ja dokumenteeritud. Terviseamet kontrollib perearstide nimistu ja koolitervishoiuteenuse osutajate teeninduspiirkonna laste ja noorukite immuniseerimiskava täitmist. Immuniseerimiskava täitmise oluliseks näitajaks on see, kas laste ja noorukite ettenähtud immuniseerimised on õigeaegselt teostatud.    

Vaktsiinide registreerimine ja müügilubade väljastamine

Ravimi (sh vaktsiinide ja immuunglobuliinide) turustamiseks peab tootja omama Eestis kehtivat müügiluba. Ravimi müügiloa väljastamise ja uuendamisega tegeleb Ravimiamet. Ravimi müügiluba antakse viieks aastaks. Pärast viie aasta möödumist uuendatakse ravimi müügiluba tähtajatult.
Ravimi müügiloa saamiseks peab müügiloa taotleja esitama nõuetekohase taotluse ning teaduslike meetodite alusel tõendama, et ravim on eesmärgipärasel kasutamisel ohutu ja efektiivne vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele. Ravimiamet hindab taotluse ja muude materjalide põhjal ravimi efektiivsuse, ohutuse ning kvaliteedi vastavust tänapäeva ohutus- ja kvaliteedinõuetele. Ravimiamet võib müügiloa taotluse hindamisel kasutada koosseisuväliseid eksperte ning nõuda müügiloa taotlejalt ravimi kohta täiendavat teavet ja dokumente. Ravimite müügiloa väljastamisel nõustab Ravimiametit ravimite müügilubade komisjon, mille liikmed nimetab sotsiaalminister. Ravimiamet võib ravimi müügiloa kehtivuse peatada või müügiloa kehtetuks tunnistada, sh juhul kui ravimi kohta saavad teatavaks uued andmed, mis kinnitavad selle väiksemat efektiivsust või suuremat ohtlikkust.

Vaktsiinide ohutus- ja kvaliteediseire

Ravimite sh immuunpreparaatide ohutus- ja kvaliteediseiret Eestis teostab Ravimiamet. Seire eesmärk on tagada kõikide kasutatavate immuunpreparaatide vastavus tänapäeva kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Ravimite müügiloa järgne ohutus- ja kvaliteediseire toimub tervishoiutöötajate esitatud kõrvaltoimeteatiste, müügiloa hoidjalt või rahvusvaheliste teavitussüsteemide kaudu laekunud teatiste alusel. Müügiloa hoidjad on kohustatud Ravimiametile esitama nende poolt maale toodavate ravimite perioodilise ohutusaruande. Ravimiametil on õigus vajadusel nõuda müügiloa hoidjalt lisaaruandeid perioodi väliselt.
Vaktsineerimisi teostavad tervishoiutöötajad on kohustatud Ravimiametile esitama teatise kõikide tõsiste kõrvaltoimete kohta. Kõikidest mittetõsistest kõrvaltoimetest teatatakse ravimi müügiloa hoidjale.
Kõik Ravimiametile saabunud kõrvatoime teatised registreeritakse, identifitseeritakse ja sisestatakse andmebaasi. Kõrvaltoime kohta saadud info analüüsitakse, edastatakse müügiloa hoidjale, WHO-le ja Euroopa Ravimiametile (EMA). Ravimiamet avalikustab igaaastaselt oma kodulehel ülevaate laekunud ravimite kõrvaltoimete, sh vaktsiinide, kohta.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 10 detsember 2014 15:32