Vaktsineerimise uudised

Maailma esimene malaaria vaktsiin sai positiivse hinnangu Euroopa Ravimiametilt

Euroopa Ravimiamet avaldas 24. juulil 2015 positiivse seisukoha maailma esimese malaaria vastase vaktsiini Mosquirix kohta ning soovitas seda hakata kasutama väljaspool Euroopa Liitu.

Mosquirix (tootja GlaxoSmithKline Biologicals S.A.) on rekombinantne liitvaktsiin, mis kujundab immuunsuse malaaria kõige ohtlikuma tekitaja Plasmodium falciparum’i  ja B-viirushepatiidi vastu. Vaktsiin koosneb malaaria tekitaja Plasmodium falciparum’i sporozoidide valgust, mis on seotud B-hepatiidi viiruse pinnaantigeeni mittenakkuslike osakestega. Viimased on valmistatud rekombinant-DNA tehnoloogiaga pärmseenel Saccharomyces cerevisiae. Seega kujundab vaktsiin immuunsuse ka B-viirushepatiidi vastu. Vaktsiini ei kasutata eraldi ainult B-hepatiidi vastase immuunsuse kujundamiseks.

Seitsmes Aafrika riigis läbiviidud kliiniliste katsete tulemused näitasid, et Mosquirix kaitses Plasmodium falciparum-malaaria eest 5-17 kuu vanuseid lapsi 56% efektiivsusega ja 6-12 nädala vanuseid lapsi 31% efektiivsusega. Vaktsiin oli lastele ohutu ning immuunsuse kestvus oli üks aasta.

Maailma Terviseorganisatsioon avaldab malaaria vaktsiini kasutamise soovitused novembris 2015.

Malaaria on sääse-tekkeline nakkushaigus, mille viiest haigustekitajast on kõige ohtlikum Plasmodium falciparum. Malaaria on levinud maailma 97-s riigis, kus malaariasse nakatumise ohus elab 3,3 miljardit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel nakatus 2013. a maailmas malaariasse 198 miljonit inimest, kellest suri 584 000 (nendest 453 000 olid kuni viie aasta vanused lapsed). 90% malaaria haigusjuhtudest esineb Aafrikas.

(EMA/CHMP/488348/2015)

WHO uued soovitused inimese papilloomiviirusnakkuse ja läkaköha vastu vaktsineerimiseks

HPV-nakkus. Maailma Terviseorganisatsiooni immuniseerimise ekspertide strateegiline nõustamisrühm (SAGE) soovitab vaktsineerida inimese papilloomiviirusnakkuse vastu 9-13. a vanuseid tütarlapsi enne suguelu alustamist ning nende seksuaalkäitumist arvestades 2-annuselise skeemiga juhul, kui vaktsineerimist alustatakse enne 15. eluaastat ja 3-annuselise skeemiga juhul, kui vaktsineerimist alustatakse pärast 15. eluaastat. Minimaalne intervall vaktsiini kahe annuse manustamise vahel on tavapäraselt 6 kuud ning see võib pikeneda 12 kuuni. Immuunpuudulikkusega, sealhulgas HIV-nakkusega tütarlapsi vaktsineeritakse 3-annuselise skeemiga (0, 1-2 ja 6 kuud).

Läkaköha. SAGE tegi järelduse, et käesoleval ajal läkaköha vastu laste vaktsineerimiseks kasutatavad atsellulaarsed vaktsiinid (aP) on väiksema efektiivsusega, kujundavad kiiremini langeva immuunsuse ja takistavad vähem haigustekitajate levikut võrreldes läkaköha täisrakuliste vaktsiinidega (wP). aP vaktsiini kasutatavates maades on taastunud läkaköha levik ja sagenenud väikelaste haigestumine. Riigid, mis kasutavad läkaköha täisrakulist vaktsiini, peaksid jätkama väikelaste vaktsineerimist selle vaktsiiniga.

(WHO Weekly Epidemiological Record, 23 May 2014)

Vöötohatise vaktsiin on ohutu

Ameerika arstiteadlased on mures vöötohatise vastase vaktsineerimise madala hõlmatuse tõttu vanemaealiste inimeste seas (14,4% 2010. a). USA-s on vöötohatise vaktsiini kasutamine lubatud alates 60. eluaastast, kuid tegelikult võib sellega vaktsineerida ≥50. aasta vanuseid inimesi.
Lõuna- Californias uuriti umbes 200 000 ≥50. a vanust inimest vaktsiini võimalike kõrvaltoimete esinemise kohta. Selgus, et kuue nädala jooksul pärast vaktsineerimist ei esinenud vaktsineeritud isikutel ajuhaigusi, insulti, südameinfarkti ega närvihalvatusi. Seega on vöötohatise vaktsiin ohutu ja sellega võib kaitsta vanemaealisi inimesi vöötohatise vastu.
(www.webmed.com)

Leetrite vaktsiin ei põhjusta lastel palavikukrampe

California Ülikooli teadlased uurisid väiteid, et leetrite vaktsiin võib lastel põhjustada palavikukrampe. Uuriti 4-6 aasta vanuseid lapsi, kes olid saanud kokku 86 750 annust liitvaktsiini MMRV (leetrite-mumpsi-punetiste-tuulerõugete) ja teist rühma samavanuseid lapsi, kes olid saanud 67 438 annust MMR ja eraldi tuulerõugete vaktsiini. Uurijad tuvastasid ühe palavikukrambi juhu 7-10 päeva pärast MMRV vaktsiini manustamist ja mitte ühtegi juhtu pärast MMR+tuulerõugete vaktsiini manustamist. Seega oli palavikukrambi tekke risk 4-6 aasta vanustel lastel ühel juhul MMRV vaktsiini 86 750 annuse kohta ja 0 MMR+tuulerõugete vaktsiini 67 438 annuse kohta.
(Pediatrics 2012, April 2 Online.)

Rinnavähi vaktsiin on loomisel

Ameerika arstiteadlased katsetavad uut rinnavähi ravivaktsiini AE37, mis põhineb HER2 valgul. Vaktsiin sisaldab immuunsuse kujunemist (CD4+  T-abistajalümfotsüüte) stimuleerivat adjuvanti GM-CSF (granulotsüüdi-makrofaagi kolooniat-stimuleeriv faktor), mille tulemusena omandab HER2 vähirakkude vastase toime.
Senini on rinnavähi immuunravis kasutatud ravimeid rituximab (Rituxan) ja trastuzumab (Herceptin). Sõltuvalt riskirühmast on trastuzumabi võimalik kasutada umbes 20%-l haigetest, vaktsiini aga 50-60%-l haigetest.
Vaktsiini katseline ravikuur kestis kuus kuud ja positiivne immuunravi tulemus saadi 86%-l haigetest. 22 kuulise jälgimisperioodi jooksul püsis 90,1%-l haigetest raviefekt. Vaktsiini testimine jätkub.
(AACR Annual Meeting, April 2012. Abstr. LB-218.)

Malaaria vaktsiin on katsetamisel


Malaaria on üks surmatoovamaid nakkushaigusi malaariasääse leviku piirkondades, kus see teeb laastamistööd eeskätt väikelaste seas. Nakatunud inimesed toovad seda haigust sisse ka nendesse maadesse, kus paikselt ei ole looduslikke tingimusi malaariasääse levikuks. Malaariasse võivad nakatuda reisijad, kes külastavad malaaria endeemilise levikuga piirkondi.
Malaaria vaktsiini hakati looma 1980. aastate keskpaigas.

Selle loomine on keerukas ja vaevanõudev kahel põhjusel:
1) malaariaparasiit-plasmoodium on geneetiliselt keerukas ning ta valmistab tuhandeid antigeene, mida oleks potentsiaalselt võimalik kasutada vaktsiini loomiseks ja
2) malaarianakkuse immuunvastuse kujunemine ei ole teaduslikult piisavalt selge. On vaid teada, et malaaria läbipõdemisele ei järgne pikaajalise immuunsuse kujunemine ja et organismi sattunud malaaria-plasmoodium võib püsida organismis haigusnähtusid esile kutsumata mitu kuud.

Käesoleval ajal on katsetamisel üle tosina malaaria vaktsiini, millest kõige kaugemale on jõutud RTS,S/AS01 vaktsiini arendamisega. Seda vaktsiini on kliiniliselt katsetatud seitsmes Aafrika riigis. Teise faasi kliinilistes katsetes 5-17 kuu vanustel lastel oli vaktsiini kaitseefektiivsus 53% ning see ennetas raskete haigusvormide kujunemist. On alustatud vaktsiini kolmanda faasi kliiniliste katsetega, mille eesmärgiks on uurida immuunsuse kujunemist 6-12 nädala vanustel lastel ning veelkord 5-17 kuu vanustel lastel, vaktsiini-kujundatud immuunsuse kestvust  ja selle koosmanustamise võimalusi muude vaktsiinidega. Juhul, kui vaktsiini kolmanda faasi kliiniliste katsete tulemused on head, võib loota esimese põlvkonna malaaria vaktsiini kasutusele võtmist viie kuni kümne aasta pärast. Kaugemas perspektiivis (2025. aastaks) on kavas luua ≥80% efektiivsusega teise põlvkonna malaaria vaktsiin, mille kaitseefektiivsus püsiks üle nelja aasta. 
(Märts 2012)

Genitaalherpese vaktsiin ei ole efektiivne

Ameerika Ühendriikides, kus aastas nakatub genitaalherpese viiruse-nakkusesse 1,6 miljonit inimest ja seda vaevarikast sugulisel teel levivat haigust põeb üle 50 miljoni inimese, katsetati genitaalherpese vaktsiini tervetel 18-30 aasta vanustel naistel.
Vaktsiin koosneb lihtherpese ehk lihtohatise ja genitaalherpese ehk suguelundite ohatise viiruste vaktsiini-tüvedest.
Uuringu tulemusena selgus, et vaktsiin kujundas mittepiisava tasemega immuunsuse lihtohatise viiruse-nakkuse vastu ja ei kujundanud immuunsust suguelundite ohatise viiruse-nakkuse vastu.
Selle vaktsiini kaks varasemat uuringut on viidanud vaktsiini heale immunogeensusele. Nüüd seisab uurijate ees ülesanne selgitada välja põhjused, miks vaktsiin osutus mitte-immunogeenseks genitaalherpese viiruse-nakkuse vastu.
Genitaalherpes on levinud kogu maailmas. Selle vastase vaktsiini vajalikkus on suur, sest kondoom vähendab genitaalherpese viiruse levikut sugulise kontakti ajal ainult 50%, viirusevastane ravi atsükloviiri ja valatsükloviiriga vähendab asümptomaatilist viiruse-eritamist ainult 48% võrra. Nakatunud rase naine võib viirused üle kanda lootele. Genitaalherpesega nakatunud inimene võib nakatuda HI-viirusega kaks-kolm korda sagedamini kui terve inimene.

HIV-vaktsiini kliiniline testimine inimestel

Jaanuaris 2012 algavad Lääne-Ontario Ülikoolis (Kanada) välja töötatud ning Ameerika Ühendriikides valmistatud profülaktilise HIV-vaktsiini (SAV001) kliiniline testimine inimestel.
Vaktsiini inimkatsed toimuvad kolmes faasis:
Esimeses faasis kontrollitakse vaktsiini ohutust 40-l HIV-positiivsel vabatahtlikul; teises faasis testitakse vaktsiini-indutseeritud immuunvastuse kujunemist 600-l HIV-negatiivsel nakatumise riskirühma kuuluval vabatahtlikul ja
kolmandas faasis määratakse kindlaks vaktsiini efektiivsus 6000-l HIV-negatiivsel nakatumise riskirühma kuuluval vabatahtlikul.
Kanada uurijate saavutus on märkimisväärne edusamm praktikas kasutatava HIV-vaktsiini loomise suunas.

Pandemrix gripivaktsiini kõrvaltoimed Soomes ja Rootsis

Pandeemilise gripivaktsiini kõrvaltoimed Soomes
Soomes vaktsineeriti 2009- 2010 gripipandeemia ajal Pandemrix-gripivaktsiiniga 2,76 miljonit inimest. Kuni 08. septembrini 2011. a laekus arstidelt 971 teatist selle vaktsiini kõrvaltoimete kohta, nendest 253  viitasid vaktsiini tõsiste kõrvaltoimete esinemisele.

Pandemrixi tõsised kõrvaltoimed olid järgmised:

narkolepsia101 juhtu
raseduse tüsistused25 juhtu
krambid17 juhtu
närvipõletikud14 juhtu
palavik 12 juhtu
hingamishäired9 juhtu
anafülaksia8 juhtu
vaskuliidid5 juhtu
kuulmise häired5 juhtu
tundlikkuse häired4 juhtu
demüeliniseerivad haigused3 juhtu
aju- ja ajukelmepõletik3 juhtu
surm2 juhtu
muud põhjused45 juhtu


Ülevaates avaldub, et peale meedias teavitatud narkolepsia juhtudest, sagenes ka arstide poolt saadetud narkolepsia teatiste arv – tõsistest kõrvaltoimetest teatati n-ö. igaks juhuks. Mitmed tõsised kõrvaltoimed, sealhulgas mõlemad surmajuhud, olid tõenäoliselt põhjustatud vaktsineeritud isikul esinenud põhihaigusest ja mitte vaktsiini poolt. Umbes pooled tõsistest kõrvaltoimetest, sealhulgas enamik narkolepsia juhtudest, esinesid 5-19 aasta vanustel lastel ja noorukitel.
Tavapäraselt kasutatakse Soomes aasta jooksul üle kahe miljoni hooajalise gripivaktsiini annuse ning arstid teavitavad aastas 600-800 gripivaktsiini kõrvaltoime juhust.
Kommentaaris on märgitud, et gripipandeemia ajal gripivaktsiini kõrvaltoimete esinemise kohta saadetud teatiste arv oli ootusepärane ning paljudel juhtudel ei olnud nende põhjustajaks mitte vaktsiin, vaid vaktsineeritud inimestel samal ajal esinenud nakkused või muud põhihaigused. (Suomen Lääkärilehti 2011;66,43)

Uurimus Pandemrix-vaktsiini kõrvaltoimetest Rootsis
Pandeemilise gripivaktsiini Pandemrix kõrvaltoimeid uuriti Stockholmi lääni 1,98 miljoni elaniku seas, kellest 53% vaktsineeriti selle vaktsiiniga. Vaktsiini kõrvaltoimete esinemist selgitati raviregistri andmete põhjal. Selgus, et vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimestel  ei olnud erinevust diabeedi esimese tüübi, liigesepõletike, Guillaine-Barré sündroomi ja polüskleroosi tekkimise või aktiveerumise vahel. Riskirühma kuuluvatel, s.t. erinevate põhihaigustega (südame, kopsude, neerude, maksa jm krooniliste haigustega) inimestel täheldati mõnevõrra sagedamini näonärvi halvatuse, paresteesia („sipelgajooksu“) ja seedetrakti häirete esinemist. Mitteriskirühma kuulunud gripi vastu vaktsineeritud inimestel neid kõrvaltoimeid ei esinenud. Andmeid narkolepsia esinemise kohta oli liiga vähe selleks, et usaldusväärseid järeldusi teha. (BMJ 2011;343:d5956)

 

Tulevikuvaktsiinid sisaldavad geene

Just praegu näeb ilmavalgust vaktsiinide uus põlvkond. Kui klassikalised vaktsiinid tutvustavad immuunkaitsele kahjutekitaja nõrgestatud või surnud varianti, kohandatakse uued vaktsiinid geenitehnoloogia abil spetsiaalselt iga üksiku patsiendi haigusele. See annab meile täiesti uued võimalused. Kui tänapäeval kasutatakse vaktsiine haiguste ennetamisks, siis tulevikuvaktsiinid ravivad neid.

Vaktsiinid on vaieldamatult parim meetod patsientide haigustest säästmiseks. Tänapäeval on teadlaste käsutuses palju strateegiaid, millega toota efektiivseid vaktsiine, mis suudavad ennetada ja ravida peaaegu kõiki haigustüüpe.
Vaktsiinide eeliseks lisaks madalale hinnale ja lihtsale kasutatavusele on peaaegu puuduvad kõrvalmõjud ja nad kõrvaldavad tihti haiguse enne, kui see jõuab tekkidagi. Vaktsiinid on nimelt kujundatud nii, et need tutvustavad immuunsüsteemile haigust esilekutsuvaid mikroorganisme või vähirakke kui soovimatuid võõrkehi. See viib antikehade moodustumiseni, mis kõigepealt vaenlase kõrvaldavad ja seejärel keha valgetesse verelibledesse jäävad. Kui see ohtlik mikroorganism mitu aastat pärast vaktsineerimist organismi ründab, on antikehad luurel. Nad tunnevad kohe vaenlase ära ja asuvad rünnakule, nii et mitmel juhul hävitatakse mikroorganism enne, kui inimene jõuab avastadagi, et ta on haigusega nakatunud.
Viimaste aastate jooksul on vaktsiinide arendamine teinud hiiglasliku sammu edasi. Klassikalised vaktsiinid, mille puhul nõrgestatud mikroorganismidega süst õpetab immuunsüsteemile hilisema infektsiooni äratundmist ja ründamist, nii et organism muutub haigusele immuunseks, on endiselt äärmiselt efektiivsed ja neid kasutatakse usinasti üle kogu maailma. Aga suurem osa uutest vaktsiinidest põhinevad arenenumatel põhimõtetel, kus geenitehnoloogiat kasutatakse väikeste, aga kergesti äratuntavate kahjutekitajate fragmentide aretamiseks – seda kas siis laboratooriumi Petri tassidel või patsiendi enda kehas. Nii saab vaktsiini kohandada spetsiaalselt iga patsiendi haigusele.
See on andnud uued võimalused vaktsiinide edu laiendamiseks, nii et need mitte ainult ei enneta võimalikke haigusi hilisemas elus, vaid ravivad ka patsiente, keda surmav haigus juba tabanud on. Need niinimetatud terapeutilised vaktsiinid on tihti loodud hävitama pigem haigeid rakke kui haigusttekitavaid mikroorganisme endid. See on arstidele andnud täiesti uue relva nagu noateral tasakaalu hoidmisele sarnanevas vähiravis, mis peab võitlema patsiendi enda rakkude haigete variantidega samal ajal terveid, kuid haigetega tihti täiesti identseid rakke säästes.

Vaktsiin pärsib vähihaigusi

2010. aastal sai USAs heakskiidu maailma esimene terapeutiline vaktsiin ja kuigi see ei ravi haigust välja, võib see pikendada nende meeste eluiga, kellel on eesnäärmevähk, mis muidu ühelegi teisele ravile ei allu.
See vaktsiin on täiesti eriline, sest arstid võtavad patsiendi enda immuunrakud ja õpetavad neile laboris vähirakkude äratundmist, misjärel need jälle patsienti süstitakse, kus need kasvaja vastu rünnakule asuvad. Teised teadlased Clevelandis, USAs töötavad sellise terapeutilise vaktsiini väljatöötamise kallal, mis ravib rinnavähki. Katsed hiirte peal on näidanud, et vaktsiin vähendab vähirakkude kasvu poole võrra ja see võib olla piisav selleks, et teised ravivormid või keha enda kaitsemehhanismid suudavad neist võitu saada ja kasvaja täielikult hävitada.
Vähk pole ainus maailma surmavaim haigus, mille vastu teadlased loodavad uute vaktsiinidega võidelda. 2009. aastal alanud kolmeaastane katse 16 395 terve taimaalase peal näitas, et risk haigestuda eluohtlikku HI-viirusesse eelnenud vaktsineerimise korral võis väheneda 31 protsendi võrra. See on esimene kord, kui HIV-vaktsiin on andnud positiivseid tulemusi ja annab lootust vaktsiini parandamiseks nii, et AIDSi ja HIVi saab täielikult välja juurida. Sama suured lootused on seotud malaariavastaste vaktsiinidega. Selle haigusega on muidu samuti äärmiselt raske võidelda, kuna haigusttekitav parasiit läbib kehas terve rea erinevaid arengustaadiumeid ja seetõttu on immuunkaitsel seda raske ära tunda.
Teadustööd uute vaktsiinide vallas käivad käsikäes niinimetatud abiainete arendamisega. Need süstitakse organismi koos vaktsiiniga ja need stimuleerivad immuunkaitset nii, et see asub keha vaenlaste vastu palju ägedamale rünnakule. Üheskoos moodustavad need surmava kokteili haigusttekitavate mikroorganismide ja haigete rakkude vastu. Eesmärgiks on mõne aasta pärast ravida või ennetada üheainsa süsti abil isegi kõige kardetumaid haigusi.
(Imeline Teadus 2011, juuni.)

Gripivaktsiini on võimalik kiiremini toota

Viimase kahe-kolme aasta jooksul on gripiviiruste uurimisel ja uue gripivaktsiini tootmistehnoloogia välja töötamisel tehtud ära suurem töö, kui eelmise veerandsaja aasta jooksul.
Aastakümnete jooksul on gripivaktsiine toodetud vaktsiiniviirusi kanaembrüodel paljundamise teel. See on aeganõudev tehnoloogia, sest gripiviirused paljunevad kanaembrüodes aeglaselt, mistõttu hooajaks vajaliku gripivaktsiini varu tootmiseks kulub vähemalt kuus kuud. See oli ka peamine põhjus, miks pandeemilise gripi vaktsiin jõudis erinevate riikide tarbijateni hilinemisega alles 2009. aasta hilissügisel-talve algul.
Ameerika teadlased alustasid gripivaktsiini uue tootmistehnoloogia väljatöötamist 2008-2009. aa, võttes kasutusele vaktsiin-viiruste paljundamise koekultuuril, mida kasutatakse ka mitme muu vaktsiini tootmisel. Selgus, et koekultuuri kasutamisega toodetud gripivaktsiin on 18-49. a vanustel täiskasvanutel samavõrd heade omadustega, nagu on seda kanaembrüodel toodetud gripivaktsiin – koekultuuri-vaktsiini efektiivsus oli 78,5% (kanaembrüodel toodetud vaktsiinil keskmiselt 73%, immuunkaitset tagavate antikehade tase oli samasugune, kõrvaltoimed piirdusid samuti peamiselt kohalike nähtudega süstikohal ja üldnähte peaaegu ei esinenud).
Seega on koekultuuril toodetud gripivaktsiinil kolm olulist eelist: esiteks, seda on võimalik kiiresti toota pärast uue gripiviiruse kindlakstegemist; teiseks, selles ei ole kanamunavalgu jääke, mistõttu seda võib probleemideta süstida munavalgu-allergikutele ja kolmandaks, vaktsiinivaru on võimalik luua kiiresti, st augustikuu lõpuks-septembri alguseks, et vaktsineerida inimesi gripihooaja alguseks.
(Lancet Online 2011;16 Feb)

Uus kollapalaviku vaktsiin on loomisel

Kollapalavik on levinud Aafrika ja Lõuna-Ameerika troopilise kliimaga maades. Selle põhiliseks tüsistuseks on maksakahjustus, mistõttu suremus on 15%.
Käesoleval ajal kasutatava 17D kollapalaviku vakstiini puudused seisnevad selles, et see sisaldab jääkainetena väikeses koguses allergeense toimega munavalku ja želatiini ning põhjustab 20% vaktsineeritutel gripisarnaseid haigusnähte ja vistseotroopset haigust sagedusega 1 juht 250 000 vaktsineeritu kohta koos 64% suremusega ja ajupõletikku sagedusega 1 juht 125 000 vaktsineeritu kohta koos 1-2% suremusega. Munavalgu allergia poolt põhjustatud anafülaksiat tekib 1 juhul 55 000 vaktsineeritust.
Ameerika teadlased on kasutanud uue kollapalaviku vaktsiini XRX-001loomisel koekultuuri, mistõttu see ei sisalda vana vaktsiini allergeene. Uuel vaktsiinil on kaks varianti – suure annuseline ja väikeseannuseline (erinevus on 10-kordne). Immuunsuse kujundamiseks on vaja süstida kaks annust. Selgus, et suure-annuselise vaktsiini efektiivsus on 100% ja väikese-annuselisel vaktsiinil 88%. Kaitsval tasemel immuunsus kujuneb välja 10. päevaks pärast teise annuse süstimist. Uus vaktsiin on oluliselt ohutum võrreldes vana vaktsiiniga: põhilised kõrvalnähud olid süstikoha punetus, valulikkus ja turse ning üldnähtudest väsimus, halb enesetunne, peavalu ja iiveldus.
Seega on uus kollapalaviku vaktsiin kõrge efektiivsusega ja minimaalsete kõrvaltoimetega ohutu vaktsiin, mida vajavad eeskätt kollapalaviku riskipiirkondadesse reisivad inimesed.
(NEMJ 2011;364:1326)

Inimese papilloomiviirus-nakkuse vaktsiin ka poistele ja noormeestele

Ameerika tuntud vaktsineerimise asjatundja Paul A. Offit soovitab vaktsineerida papilloomiviirus-nakkuse vaktsiiniga ka poisse ja noormehi. Teadaolevalt kaitsevad HPV-nelikvaktsiini 16 ja 18 vaktsiinviirused tütarlapsi ja noori naisi 70% efektiivsusega emakakaela vähi eest ning 6 ja 11 vaktsiinviirused 90% efektiivsusega genitaal- ja anaaltüügaste eest.
Poiste ja noormeeste vaktsineerimine HPV vaktsiiniga on otstarbekas kolmel põhjusel:
1. genitaal- ja anaaltüügaste tekke vältimiseks;
2. anaal- ja genitaalvähi ning pea- ja kaelapiirkonna vähi tekke vältimiseks ja
3. poisse vaktsineerides on võimalik kaitsta tütarlapsi nakatumise eest 6 ja 11 tüüpi papilloomiviirustega, mida poisid nendele seksi ajal üle kannavad.

(Medscape Inf Dis, 2011)

Inimese papilloomiviiruse vaktsiini võib süstida ka muude skeemide kohaselt

Ameerika teadlased uurisid papilloomiviirus-nakkuse vaktsiini kasutamise võimalusi ka standard-skeemist (0, 2 ja 6. kuud) erinevate skeemide - 0, 3 ja 9 kuud; 0, 6 ja 12 kuud; 0, 12 ja 24 kuud – kohaselt. Uuring viidi läbi 11 - 13.a vanustel tütarlastel Vietnamis.
Selgus, et ka muude ehk alternatiivsete vaktsineerimise skeemide kasutamisel kujuneb tütarlastel hea kaitsetasemega immuunsus emakakaelavähki põhjustavate papilloomiviiruste 16 ja 18 vastu.
(JAMA 2011; 305:1424

Vöötohatise vaktsiin sobib ka 50-59 aastastele inimestele

Teadaolevalt on vöötohatise vaktsiin ette nähtud vaid kuuekümne aasta vanuste ja vanemate inimeste vaktsineerimiseks. Selle efektiivsus on olnud 51% piires.
Täiendavate uuringute tulemusena on selgunud, et vöötohatise vaktsiin sobib kasutamiseks ka 50-59 aasta vanustele inimestele. Seejuures on vöötohatise vaktsiini kaitsetõhusus olnud 70%. Vaktsiini kõrvaltoimete esinemise sagedus 42. vaktsineerimisjärgsel päeval oli 0,6% ja 182. päeval 2,1% ning peamiselt olid need kohalikud nähud süstimiskohas (punetus, valulikkus ja turse) ning peavalu. Vaktsiini ei kasutata vöötohatise ja vöötohatise järgse neuralgia ravimiseks.
USA Toidu ja Ravimite Amet on heaks kiitnud vöötohatise vaktsiini kasutamise 50-59 aasta vanustel inimestel.
(Reuters Health Information, 2011)

Meeste ümberlõikamine võib vähendada HPV-nakkuse riski naistel

Uganda HIV-negatiivsetel meestel-naistel läbiviidud uuring näitas, et kui meesseksipartner on ümber lõigatud, väheneb naistel papilloomiviirus-nakkusesse nakatumise risk.
Uuringu algul oli 36%-l naistest suur risk nakatuda papilloomiviirustega, mis põhjustavad kaugtagajärjena emakakaela vähi tekke. Juhul, kui meespartner lõigati ümber uuringu algul, siis kahe aasta möödumisel oli naispartnerite nakatumise risk langenud 28%-le. Juhul kui meespartnereid ümber ei lõigatud, oli kahe aasta möödumisel nakatumise risk suurenenud 39%-ni. Seega vähendas meespartnerite ümberlõikamine naispartnerite HPV-nakatumise riski 0,77 korda.
Meespartnerite ümberlõikamine on seega oluline tervishoiutegur naiste HPV-nakatumise ja emakakaelavähi tekke ennetamisel tingimustes, kus naistel ja tütarlastel ei ole vahendeid ja võimalusi vaktsineerida end papilloomiviirus-nakkuse vastu.
(Lancet 2011;377:209)

Reumahaigete vaktsineerimine pneumokoki-nakkuse vastu

Arstiteaduslikus kirjanduses on viited selle kohta, et pneumokoki-nakkuse tekitaja Streptococcus pneumoniae võib põhjustada haigestumist ja täiendavaid  surmajuhte reumahaigetel. Ameerika Reumatoloogia Kolleegium soovitab vaktsineerida pneumokoki-nakkuse vastu reumatoid-artriidi haigeid enne seda, kui nad alustavad immuunsust pärssivat ravi. Ameerikas läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et nendest reumatoid-artriidi haigetest, kes olid äsja alustanud immuunsust pärssivat ravi, olid vaktsineeritud pneumokoki-nakkuse vastu 45%. Enamik nendest olid haiged, keda reumatoloogid olid ravinud vähem kui kümme aastat. Uurijad tegid järelduse, et reumatoloogid ei pööra piisavalt tähelepanu oma patsientide vaktsineerimisele.
Ka Euroopa Reumatismi Vastane Liiga soovitab reumahaigeid vaktsineerida 23-valentse polüsahariid pneumokoki- vaktsiiniga.  
(Rheumatol. 2011, 50: 366)

Malis alustati laste pnemokoki-nakkuse vastast vaktsineerimist

WHO/UNICEF pneumoonia ennetamise ja kontrolli tegevuskava strateegia üks tähtsamaid eesmärke on pneumokoki-nakkuse ennetamine vaktsineerimisega. Mali on üks neid arenguriike maailmas, kus WHO hinnangu põhjal on olla viie aasta vanuste laste pnemokoki-nakkusesse haigestumine väga kõrge.
Märtsis 2011 alustati WHO toetusel laste vaktsineerimist pneumokoki-nakkuse vastu konjugeeritud PCV13 vaktsiiniga. Selle lähi-eesmärk on 95% vaktsineerimisega hõlmatuse saavutamine alla ühe aasta vanuste laste seas.
(Reuters Health Information, 2011)

Vöötohatise vaktsiini tõhusus üle 60 aasta vanustel inimestel

Uuriti üle 60. aasta vanuste immuunpuudulikkuseta inimeste vaktsineerimise tõhusust vöötohatise vastu. Selgus, et vöötohatise haigestumine vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimestel oli vastavalt 6,4 ja 13,0 haigusjuhtu 1000 elaniku kohta aastas - seega haigestusid vaktsineeritud inimesed 55% võrra vähem võrreldes mitte-vaktsineeritutega. 63% võrra harvem esines neil silmade vöötohatise nakkust ning haiglaravi vajasid nad 65% võrra harvem. Vaktsineeritutel oli vöötohatisse haigestumise risk kolme aasta jooksul 2,0% ja mitte-vaktsineeritutel 3,4%.
Analüüsi tulemusena selgus, et vaktsineerimisega on võimalik vältida kolme aasta jooksul ühe inimese haigestumist 70-st vöötohatise vastu vaktsineeritud inimesest.
(JAMA 2011; 305:160)     

Gripivaktsiini efektiivsusest

Hollandi epidemioloogid on uurinud sesoonse ja pandeemilise gripivaktsiini kaitseefektiivsust. Teadolevalt sõltub gripivaktsiini efektsiivsus suurel määral sellest, kui hästi sobivad omavahel kokku gripivaktsiini valmistamiseks kasutatud vaktsiin-viirus ja tegelikult hooajal elanike gripihaigestumist põhjustav gripiviirus. Märkusena tuleb lisada, et  Euroopa Liidu maades kasutatakse elanike vaktsineerimiseks erinevate firmade gripivaktsiine, mis on koostise poolest sarnased.
Selgus, et Hollandis oli hooajalise gripivaktsiini immuunsust kujundav efektiivsus erinevatel gripihooaegadel järgmine: 2006-2007.aa – 32%, 2007- 2008.aa – 60%, 2008 - 2009.aa – 20% ja 2010 - 2011.aa – 46% ning pandeemilise gripivaktsiini efektiivsus 2009 - 2010.aa – 48%.
(Eurosurveillance 2011; 16:19843)

DNA vaktsiinidega parasiit-haiguste vastu

Parasiit-haigused on paljudes Aafrika ja Aasia maades tõsiseks tervishoiuprobleemiks, mille levikule ei ole ravimitega suudetud piiri panna – nendel on määrav osa elanike haigestumises ja suremuses. Nüüd on alustatud parasiit-haiguste vastaste plasmiid-DNA vaktsiinide loomist: parasiit-haigustekitajatelt on eraldatud DNA, mis käivitab inimese organismis immuunvastuse kujunemise. Esmased uuringutulemused on lootust andvad – on selgunud, et DNA vaktsiinid suudavad mõjutada inimese immuunsüsteemi tootma parasiitide vastaseid kaitsekehi.
(Exp Rev Vaccines 2010, 2: 75)

Mis takistab HIV-nakkuse vaktsiini loomist

Prantsuse uurijate arvates on üheks põhitakistuseks HIV/AIDSi vaktsiini loomisel asjaolu, et ei ole suudetud lõplikult selgitada inimese immuunpuudulikkuse viiruse toimemehhanismi nakatunud inimese organismis ega seda, kuidas viirus toimib immuunsüstemile. On selge, et kui need teadmised välja selgitatakse ja HIV/AIDSi vaktsiin luuakse, on see suur samm edasi vaktsinoloogias tervikuna. See annab uusi teadmisi, kuidas luua uusi mitte ainult nakkushaiguste ennetus-ja ravivaktsiine, vaid vaktsiine ka näiteks pahaloomuliste kasvajate vastu.
(Lancet Inf Dis 2010;10:305)

E-viirushepatiidi vaktsiini uuringud Hiinas

Hiinas toodetud E-hepatiidi vaktsiini efektiivsust ja ohutust uuriti 16-65 aasta vanustel täiskasvanutel; vaktsiini manustamise skeem oli 0,1 ja 6 kuud. Selgus, et pärast kolme vaktsiini-annuse süstimist oli selle kaitseefektiivsus 100% ning kõrvaltoimeid oli vähe ning need olid kerge iseloomuga. Vaktsiini soovitatakse kasutada Hiinas 16-65 aasta vanuste täiskasvanute vaktsineerimiseks.
(Lancet 2010; 376:895)

Pärisrõugete ja siberi katku kaksikvaktsiin

Bioterrorismi oht maailmas püsib ja kaheks põhiliseks bioterrorismi agensiks peetakse pärisrõugete viirust ja siberikatku batsilli.
Ameerika uurijad on loonud pärisrõugete ja siberi katku vastase kaksikvaktsiini, mille toime põhineb immuunsust esile kutsuva tsütokiini IL-15 ja siberi katku kaitsevalgu koostoimele. Loomkatsetes on see vaktsiin osutunud efektiivseks. Lisaks sellele on liitvaktsiinil veel üks oluline hea omadus – see talub transportimist igasugusel temperatuuril.
(Proc Natl Acad Sci 2010; 107:18091

Teismelistele sobiv vaktsiini süstimise nõela pikkus

Kalifornia Ülikoolis määrati kindlaks teismelistele vaktsiini lihasesse süstimiseks sobiva nõela pikkus. Uuring viidi läbi 11-15. a vanustel õpilastel, kellest 55% olid tütarlapsed ning 26%-l oli kehakaal alla 40 kg ja 20%-l 60-108 kg. Põhilise süstikoha – deltalihase – paksust mõõdeti sonograafia meetodil. Nõelatorke sügavuseks loeti vähemalt 5 mm nahapinnast ja nõel loeti liiga pikaks juhul, kui torke sügavus oli suurem kui pool nahapinna ja õlavarreluu vahemaast.
Selgus, et 60 kg ja suurema kehakaaluga teismelistele sobis 25 mm pikkune nõel 100%-lt ja sellest erineva kehakaaluga teismelistele 86%-lt. Väiksema kui 60 kg kehakaaluga teismelistele sobis 16 mm pikkune nõel 98%-lt ja sellest erineva kehakaaluga teismelistele 88%-lt. Teadaolevalt süstitakse vaktsiini deltalihasesse 1-10. a vanustele lastele, teismelistele ja täiskasvanutele.
(Pediatrics 2009;124:667)

Troopiliste haiguste vastased vaktsiinid

Maailmas põeb troopilisi nakkushaigusi umbes üks miljard inimest. Maailma Terveorganisatsioon nimetab neid hooletusse jäetud troopilisteks haigusteks, sest senini ei ole nende vältimisele ja ravimisele piisavalt tähelepanu pööratud.
Kaheks põhiliseks suurt häda põhjustavaks nakkushaiguseks on parasiithaiguste hulka kuuluvad kidausstõbi ja shistosomiaas ehk teo-palavik, mis on levinud troopilise kliimaga Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika maades. Tegemist on pikaajalise kroonilise kuluga ja invaliidistumist põhjustavate ning seetõttu ka vaesuse-haigusteks nimetatavate nakkushaigustega.
Maailma Terviseorganisatsioon on aastaid püüdnud vaktsiinitootjaid ergutada nende haiguste vastaseid vaktsiine looma, kuid vähese eduga. Üks vähestest uurimisasutustest, mis nende vaktsiinide loomisega tegeleb, on Sabini Vaktsiiniinstituut, kus püütakse luua mõlema haiguse vastast liit- ehk multivalentset helmintide vastast vaktsiini.
(Biologicals 2009; 37:160)

E-viirushepatiidi vaktsiini efektiivsusest

Aastaid tegeldakse maailmas E-viirushepatiidi vastase vaktsiini loomisega. Nepal on üks nendest riikidest, kus E-hepatiiti nakatumise sagedus on kõrge. Ameerika teadlased uurisid seal E-hepatiidi rekombinant-vaktsiini efektiivsust ja ohutust tervetel immuunsust mitteomavatel inimestel. Vaktsineerimise skeem oli 0,1 ja 6 kuud.
Uuringu tulemusena selgus, et vaktsiini efektiivsus pärast esimese annuse süstimist oli 88,5% ja pärast kolme annuse süstimist 95,5%. Vaktsiini peamiseks kõrvaltoimeks oli süstimise kohal tekkinud valulikkus.
(NEMJ 2007;356:895)

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 17 august 2015 15:20