Täiskasvanute vaktsineerimine

Lisaks  laste- ja noorukite plaanipärasele immuniseerimisele on eeskätt epidemioloogilistel näidustustel vaja vaktsineerida ka täiskasvanuid. Olulisemad tegurid, mis tingivad vajaduse vaktsineerida täiskasvanuid, on järgmised: epidemioloogiline riskiolukord (ohtliku nakkushaiguse levik), kuulumine nakatumise riskirühma (erialase tegevuse, käitumise eripära, reisimise, põhi-või kaasneva haiguse, ühiseluga seotud kollektiividesse kuulumise alusel) ning vanema-ealisus.
Neid tegureid arvestades, on Eesti oludele sobivad täiskasvanute (18 aastat ja vanemad) immuniseerimise soovitused järgmised:

• Immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu

Immuniseerimiskava alusel tehtav viimane difteeria ja teetanuse vaktsineerimine on noorukieas 17 aasta vanuses. Pärast seda vaktsineeritakse täiskasvanut vaktsineerimine difteeria-teetanuse (dT) vaktsiini ühe annusega iga kümne aasta tagant. Vaktsineeritud inimene ei vaja mehaanilise vigastuse järgset teetanuse immunoglobuliini manustamist. Vaktsineerimata inimesele süstitakse trauma korral dT- vaktsiini. Teetanuse riskirühma kuuluvateks inimesteks tegevusalade järgi, kes peaksid olema immuniseeritud, on farmi-ja mullatöölised ning muud töö iseloomu tõttu pinnasega vahetult kokkupuutuvad isikud, kaitseväelased, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, kirurgiliste erialade tervishoiutöötajad, veterinaartöötajad. Varem täielikult vaktsineerimata täiskasvanule süstitakse kolm annust dT-vaktsiini: kaks esimest annust neljanädalase vahega ja kolmas annus 6-12 kuud pärast teise annuse süstimist.

• Immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu

Meditsiiniline näidustus täiskasvanute vaktsineerimiseks B-viirushepatiidi vastu on dialüüsipatsientidel ja teistel verepreparaate saavatel patsientidel, siirdelundite retsipientidel, sirprakulist aneemiat põdevatel haigetel, diabeeti, raskekujulisi kroonilisi südame, kopsude ja maksa haigusi põdevatel haigetel. Elukutsega seotud riskirühmaks, mis vajab B-viirushepatiidi vastast immuniseerimist, on verega kokkupuutuvad tervishoiutöötajad ning arstiteaduskonna ja õenduse eriala üliõpilased, hooldeasutuste töötajad ja hoolealused, päästeteenistuse ja kiirabi töötajad, politseinikud, vanglaametnikud ja tegevteenistuse kaitseväelased. Käitumise eripärast tingitud immuniseerimise näidustused on narkootikume veeni süstivatel isikutel, sekstöötajatel, meestega seksivatel meestel, vangidel ja sugulisel teel levivaid haigusi põdevatel isikutel. Täiskasvanu immuniseerimiseks manustatakse talle kolm annust: 0,1. ja 6. kuul. Pärast vaktsiini esimese annuse manustamist kujuneb kaitsev immuunsus 30-50%-l, pärast teise annuse manustamist 75%-l ja pärast kolmanda annuse manustamist 95-100%-l vaktsineeritutest. Vaktsineerimise vaheaja pikenemine kuni kahe kuuni esimese ja teise annuse manustamise vahel ei mõjuta antikehade kaitsva kontsentratsiooni kujunemist. 9-15 aasta jooksul pärast täieliku vaktsineerimise skeemi lõpetamist langeb viiruse antikehade tiiter 13-60% võrra, kuid tänu immuunmälule säilib kaitsev immuunsus vähemalt 15 aastat.

• Immuniseerimine A-viirushepatiidi vastu

Immuniseerimine on meditsiiniliselt näidustatud doonoriverd ja verepreparaate saavatele haigetele, kroonilisi maksapõletikke, immuunpuudulikkust ja leukeemiat põdevatele haigetele, pahaloomuliste kasvajatega ja aspleeniga haigetele, HIV-ga nakatunutele ning immuunpärssivat ravi saavatele haigetele ja rasedatele naistele. Käitumise eripärast tingituna on immuniseerimine näidustatud  narkootikume veeni süstivatele isikutele, sekstöötajatele ja  meestega seksivatele meestele. Täiskasvanu immuniseerimiseks manustatakse vaktsiini kaks annust kuuekuulise vahega.

• Immuniseerimine gripi vastu

Täiskasvanuid vaktsineeritakse gripi vasu igal aastal enne gripihooaja algust. Immuniseerimise meditsiiniliseks näidustuseks on kroonilised südame, kopsude, neerude ja ainevahetuse süsteemi haigused (eeskätt diabeet), hemoglobineemiad, ravi/hospitaaliseerimist vajanud immuunpuudulikkus, HIV-nakkus, teise ja kolmanda trimestri rasedus. Elukutsega seotud immuniseerimist vajavasse gruppi kuuluvad tervishoiutöötajad, hooldekande asutuse töötajad, alla kahe aasta vanuste kroonilisi haigusi (eeskätt bronhiaalastmat) põdevate laste ning vanurite põetajad ja pereliikmed. Immuniseerimist vajavasse gripi üldriskirühma kuuluvad vanemaealised inimesed alates 65. eluaastast.

• Immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu

Soovitused täiskasvanute vaktsineerimiseks leetrite, punetiste ja mumpsi vastu:

  • Isikuid, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav vaktsineerida ka teise doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga dooside vahel.

  • Isikuid, kes ei ole leetreid, punetisi ja mumpsi põdenud ning keda ei ole MMR vaktsiiniga vaktsineeritud, on soovitatav  vaktsineerida  MMR vaktsiini kahe doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga.

  • Isikuid, kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta või seroloogilise uuringu tulemusena on selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, on soovitatav  vaktsineerida  MMR vaktsiini kahe doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga.

Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele,

  • kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi;

  • kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge;

  • kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega;

  • kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (hiljemalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haiguskahtlasega);

  • naised, kes planeerivad rasestuda (vt. märkus).

Märkus: MMR vaktsiin on vastunäidustatud raseduse korral. Reproduktiivses eas naised peavad rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida pärast vaktsineerimist rasestumist kolme kuu jooksul (või arsti poolt soovitatud ajavahemikul).

• Immuniseerimine meningokokinakkuse vastu

Täiskasvanu immuniseerimise meditsiinilised näidustused on immuunpuudulikkus ja funktsionaalne aspleenia. Epidemioloogilised näidustused on järgmised: isik on kollektiivi liige - eeskätt kaitseväe ajateenijad, ühiskodudes elavad ja pikaajaliselt laagrites viibivad isikud.

• Immuniseerimine pneumokokinakkuse vastu

Muudeks näidustusteks on hooldeasutuste elanikud ja üle 65-aastased vanemaealised inimesed. Täiskasvanuid esmavaktsineeritakse ja korduvvaktsineeritakse polüsahhariid-vaktsiiniga. Kõiki eelnimetatud meditsiinilistel näidustustel korduvimmuniseerimist vajavaid täiskasvanuid ning üle 65-aastaseis vanemaealisi inimesi vaktsineeritakse vaktsiini ühe annusega iga viie aasta möödumisel.

• Immuniseerimine puukentsefaliidi vastu

Immuniseeritakse puukentsefaliidi riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid - metsa-ja põllumajandustöötajaid, jahimehi, endeemilistes piirkondades elavaid ja seal kevad-suvekuudel puhkavaid inimesi, piirivalvureid, kaitseväelasi jt. Vaktsiini süstitakse 0, 3. ja 1.-12.-kuul ning korduvvaktsineeritakse ühe annusega iga kolme-viie aasta tagant.

• Immuniseerimine poliomüeliidi vastu

Kuna Euroopas ja Eestis on poliomüeliidi elimineerimine Maailma Tervisehoiuorganisatsiooni poolt sertifitseeritud, siis võib elanike vaktsineerimise vajadus tekkida ainult polioviiruse sissetoomisel poliomüeliidi endeemilistest maadest. Sel juhul vaktsineeritakse täiskasvanuid ühe annuse IPV-ga.

Artiklid täiskasvanute vaktsineerimisest

PDF Täiskasvanute vaktsineerimise näidustused. Kuulo Kutsar, Perearst 2012; september: 61-66

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 22 märts 2017 13:02