Täiskasvanute vaktsineerimine

Lisaks  laste- ja noorukite plaanipärasele immuniseerimisele on eeskätt epidemioloogilistel näidustustel vaja vaktsineerida ka täiskasvanuid. Olulisemad tegurid, mis tingivad vajaduse vaktsineerida täiskasvanuid, on järgmised: epidemioloogiline riskiolukord (ohtliku nakkushaiguse levik), kuulumine nakatumise riskirühma (erialase tegevuse, käitumise eripära, reisimise, põhi-või kaasneva haiguse, ühiseluga seotud kollektiividesse kuulumise alusel) ning vanema-ealisus.
Neid tegureid arvestades, on Eesti oludele sobivad täiskasvanute (18 aastat ja vanemad) immuniseerimise soovitused järgmised:

Immuniseerimiskava alusel tehtav viimane difteeria ja teetanuse vaktsineerimine on noorukieas 17 aasta vanuses. Pärast seda vaktsineeritakse täiskasvanut vaktsineerimine difteeria-teetanuse (dT) vaktsiini ühe annusega iga kümne aasta tagant. Vaktsineeritud inimene ei vaja mehaanilise vigastuse järgset teetanuse immunoglobuliini manustamist. Vaktsineerimata inimesele süstitakse trauma korral dT- vaktsiini. Teetanuse riskirühma kuuluvateks inimesteks tegevusalade järgi, kes peaksid olema immuniseeritud, on farmi-ja mullatöölised ning muud töö iseloomu tõttu pinnasega vahetult kokkupuutuvad isikud, kaitseväelased, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, kirurgiliste erialade tervishoiutöötajad, veterinaartöötajad. Varem täielikult vaktsineerimata täiskasvanule süstitakse kolm annust dT-vaktsiini: kaks esimest annust neljanädalase vahega ja kolmas annus 6-12 kuud pärast teise annuse süstimist.

Meditsiiniline näidustus täiskasvanute vaktsineerimiseks B-viirushepatiidi vastu on dialüüsipatsientidel ja teistel verepreparaate saavatel patsientidel, siirdelundite retsipientidel, sirprakulist aneemiat põdevatel haigetel, diabeeti, raskekujulisi kroonilisi südame, kopsude ja maksa haigusi põdevatel haigetel. Elukutsega seotud riskirühmaks, mis vajab B-viirushepatiidi vastast immuniseerimist, on verega kokkupuutuvad tervishoiutöötajad ning arstiteaduskonna ja õenduse eriala üliõpilased, hooldeasutuste töötajad ja hoolealused, päästeteenistuse ja kiirabi töötajad, politseinikud, vanglaametnikud ja tegevteenistuse kaitseväelased. Käitumise eripärast tingitud immuniseerimise näidustused on narkootikume veeni süstivatel isikutel, sekstöötajatel, meestega seksivatel meestel, vangidel ja sugulisel teel levivaid haigusi põdevatel isikutel. Täiskasvanu immuniseerimiseks manustatakse talle kolm annust: 0,1. ja 6. kuul. Pärast vaktsiini esimese annuse manustamist kujuneb kaitsev immuunsus 30-50%-l, pärast teise annuse manustamist 75%-l ja pärast kolmanda annuse manustamist 95-100%-l vaktsineeritutest. Vaktsineerimise vaheaja pikenemine kuni kahe kuuni esimese ja teise annuse manustamise vahel ei mõjuta antikehade kaitsva kontsentratsiooni kujunemist. 9-15 aasta jooksul pärast täieliku vaktsineerimise skeemi lõpetamist langeb viiruse antikehade tiiter 13-60% võrra, kuid tänu immuunmälule säilib kaitsev immuunsus vähemalt 15 aastat.

Immuniseerimine on meditsiiniliselt näidustatud doonoriverd ja verepreparaate saavatele haigetele, kroonilisi maksapõletikke, immuunpuudulikkust ja leukeemiat põdevatele haigetele, pahaloomuliste kasvajatega ja aspleeniga haigetele, HIV-ga nakatunutele ning immuunpärssivat ravi saavatele haigetele ja rasedatele naistele. Käitumise eripärast tingituna on immuniseerimine näidustatud  narkootikume veeni süstivatele isikutele, sekstöötajatele ja  meestega seksivatele meestele. Täiskasvanu immuniseerimiseks manustatakse vaktsiini kaks annust kuuekuulise vahega.

Täiskasvanuid vaktsineeritakse gripi vasu igal aastal enne gripihooaja algust. Immuniseerimise meditsiiniliseks näidustuseks on kroonilised südame, kopsude, neerude ja ainevahetuse süsteemi haigused (eeskätt diabeet), hemoglobineemiad, ravi/hospitaaliseerimist vajanud immuunpuudulikkus, HIV-nakkus, teise ja kolmanda trimestri rasedus. Elukutsega seotud immuniseerimist vajavasse gruppi kuuluvad tervishoiutöötajad, hooldekande asutuse töötajad, alla kahe aasta vanuste kroonilisi haigusi (eeskätt bronhiaalastmat) põdevate laste ning vanurite põetajad ja pereliikmed. Immuniseerimist vajavasse gripi üldriskirühma kuuluvad vanemaealised inimesed alates 65. eluaastast.

Täiskasvanuid immuniseeritakse leetrite vastu epidemioloogilise näidustuse korral: manustatakse üks annus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vaktsiini; juhul kui puuduvad andmed isiku varasema leetrivastase immuniseerimise kohta või seroloogilise uuringu tulemusena on selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine. See näidustus kehtib eeskätt tervishoiutöötajate ja kollektiivi liikmete kohta. Täiskasvanuid immuniseeritakse parotiidi vastu epidemioloogilise näidustuse korral – eelnimetatud näidustuste olemasolul manustatakse üks annus MMR-vaktsiini. Immuniseerimine punetiste vastu: üks annus MMR-vaktsiini manustatakse reproduktiivses eas naistele, kelle punetisevastase immuniseerimise kohta puuduvad andmed või kes ei ole kindlasti põdenud punetisi. Ühe kuu jooksul pärast vaktsineerimist tuleb naisel hoiduda rasestumisest. Ei vaktsineerita naisi, kes on kavandanud rasestumise järgnevale neljale nädalale. Immuunsust mitteomavad rasedad naised tuleb vaktsineerida võimalikult kiiresti pärast sünnitust.

Täiskasvanu immuniseerimise meditsiinilised näidustused on immuunpuudulikkus ja funktsionaalne aspleenia. Epidemioloogilised näidustused on järgmised: isik on kollektiivi liige - eeskätt kaitseväe ajateenijad, ühiskodudes elavad ja pikaajaliselt laagrites viibivad isikud.

Muudeks näidustusteks on hooldeasutuste elanikud ja üle 65-aastased vanemaealised inimesed. Täiskasvanuid esmavaktsineeritakse ja korduvvaktsineeritakse polüsahhariid-vaktsiiniga. Kõiki eelnimetatud meditsiinilistel näidustustel korduvimmuniseerimist vajavaid täiskasvanuid ning üle 65-aastaseis vanemaealisi inimesi vaktsineeritakse vaktsiini ühe annusega iga viie aasta möödumisel.

Immuniseeritakse puukentsefaliidi riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid - metsa-ja põllumajandustöötajaid, jahimehi, endeemilistes piirkondades elavaid ja seal kevad-suvekuudel puhkavaid inimesi, piirivalvureid, kaitseväelasi jt. Vaktsiini süstitakse 0, 3. ja 1.-12.-kuul ning korduvvaktsineeritakse ühe annusega iga kolme-viie aasta tagant.

Kuna Euroopas ja Eestis on poliomüeliidi elimineerimine Maailma Tervisehoiuorganisatsiooni poolt sertifitseeritud, siis võib elanike vaktsineerimise vajadus tekkida ainult polioviiruse sissetoomisel poliomüeliidi endeemilistest maadest. Sel juhul vaktsineeritakse täiskasvanuid ühe annuse IPV-ga.

 Täiskasvanute vaktsineerimise näidustused. Kuulo Kutsar, Perearst 2012; september: 61-66