Riiklik immuniseerimiskava
Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on riiklikult korraldatud immuniseerimiskavad ja –programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava kasutamise eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutamine riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde.
Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke.
Erinevate riikide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud tüsistusi ja surmajuhte.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.
Vanus | Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus |
|---|---|
12 tundi | HepB 1 |
1–5 päeva | BCG |
1 kuu | HepB 2 |
3 kuud | IPV 1, DTPa 1, Hib 1 |
4,5 kuud | IPV 2, DTPa 2, Hib 2 |
6 kuud | IPV 3, DTPa 3, Hib 3, HepB 3 |
1 aasta | MMR 1 |
2 aastat | IPV 4, DTPa 4, Hib 4 |
6-7 aastat | IPV 5, DTPa 5 |
12 aastat | HepB 1,2,3* |
13 aastat | MMR 2 |
15-16 aastat | dTpa 6 |
17 aastat | dTpa 7** |
25, 35 jne. aastat (iga 10 aasta järel) | dT 7 |
Tähiste seletus:
Hep B – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG – tuberkuloosivaktsiin
DTPa/dTpa – difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin
dT – difteeria- ja teetanusevaktsiin
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
Hib – Haemofilus influenzae tüüp b vaktsiin
* 1995–2003 aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed
immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja
kolmanda vaktsiinidoosi vahel.
** 1990–1995 aastal sündinud ja eelnevalt 12. eluaastal difteeria-teetanuse kuuenda doosiga (dT 6) vaktsineeritud lapsed revaktsineeritakse 17. eluaastal kasutades difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiini.
