Riiklik immuniseerimiskava

Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on riiklikult korraldatud  immuniseerimiskavad ja –programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde.

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke.  

Erinevate riikide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.   

Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.

VanusVaktsiini nimetus ja manustamise kordsus
12 tundi HepB 1*
1–5 päeva BCG
2 kuudRV 1
3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2
4,5 kuud DTaP-IPV--Hib-HepB 2 + RV 3**
6 kuud DTaP-IPV -Hib-HepB 3
1 aasta MMR 1
2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4
6-7 aastat DTaP-IPV
12 aastat HPV 1,2***
13 aastat MMR 2
15-17 aastat dTaP
Täiskasvanud, iga 10 

aasta järel

dT 7

Tähiste seletused:
HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG – tuberkuloosi vaktsiin
RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin
DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin)
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin  (neljavalentne vaktsiin)
dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin
dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin
 
* Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud
** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral 
*** Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 9 jaanuar 2018 10:51