Küsimused ja vastused

Mis on nakkushaigused?

Nakkushaigused on üks haiguse liikidest, mida põhjustavad haigustekitajad- viirused, bakterid, riketsiad ja haigustekitavad seened. Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu, käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi, pinnase kaudu või sugulisel teel. Neid võivad inimesele üle kanda puugid, sääsed, kirbud, täid jm ning nakatuda võib ka näiteks kokkupuutel loomadega. Nakkushaiguse kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid - inimese tervislik seisund, nakkusetekitajaga kokkupuute viis ja kestvus ning immuunsuse olemasolu.

Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb?

 Kui inimene nakatub, siis selleks, et haigustekitajatest jagu saada, on immuunsüsteemil vaja kõigepealt need ära tunda. Haigustekitajaid tuvastavad valged verelibled, mis seejärel hakkavad tootma tuvastatud viirusele või bakterile vastavaid antikehi. Antikehadel on kaks ülesannet:
- rünnata haigustekitajaid, eesmärgiga nad hävitada ning nakkusest jagu saada
- kaitsta inimest ka edaspidi selle nakkushaiguse eest. 
Antikehi ei hakata tootma kohe, kui inimene nakatub, vaid selleks kulub teatud aeg,  tavaliselt 2-3 nädalat. Järgmisel korral samade haigustekitajatega nakatudes on aga immuunsüsteem juba õppinud neid ära tundma ja nendest jagu saama. Immuunsüsteemil kujuneb haigustekitaja suhtes „mälu“, nn immuunmälu. Sel juhul nakkushaigust ei teki või tekib see kergemal kujul. Selle kohta öeldakse, et inimene on muutunud haiguse suhtes immuunseks.

Kui olen haiguse läbi põdenud, kas siis immuunsus püsib terve elu?

Mõne nakkushaiguse läbipõdemine annab pikaajalise või isegi eluaegse immuunsuse. Sellisel juhul inimene enam ei haigestu varem läbipõetud nakkushaigusesse. Paljude nakkushaiguste puhul aga ei püsi läbipõdemisjärgne immuunsus kuigi kaua. Sellel on mitmeid põhjuseid. Üheks põhjuseks on asjaolu, et sama haigustekitaja muudab oma ehitust sedavõrd, et immuunsüsteem ei tunne seda enam ära. Mõne haigustekitajaga võideldes ei tekigi immuunsüsteemil pikaajalist „mälu“ ning aja möödudes immuunsus lihtsalt kaob. 

Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?

Vaktsineerimine on looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid osakesi, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et nad koosnevad haigustekitaja ohutustest osakestest, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb samasugune immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemise järgselt, kuid ilma haiguse enda läbi põdemise ohu ja vaevata.
Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis immuunsüsteem on kohe valmis inimest kaitsma. Haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi inimeselt inimesele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida haigustekitajate ulatuslikku levikut ja nakkushaiguste puhanguid.
Kui aga elanikkonna hulgas suureneb nende inimeste osakaal, kes vaktsineeritud pole, võivad jälle tekkida haiguspuhangud – selliseid näiteid võib viimastel aastakümnetel tuua mitmetest Euroopa riikidest.

Miks on vaktsineerimine vajalik?

Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi  põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa „elukindlustusest” nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku tõkestamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus ka Eestis - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid nakkushaigusi kas enam ei esine või esineb neid väga harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema. Ometi tasub kõigil seda teada ja meeles pidada, sest haigustekitajad ei ole lõplikult kadunud meie elukeskkonnast ning pealegi võivad reisijad neid alati võõrastest riikidest sisse tuua.

Miks alustatakse vaktsineerimisega juba imikueas?

Seetõttu, et haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib aga imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku.

Miks on mõne haiguse vastu vaja end korduvalt vaktsineerida?

Korduvad vaktsineerimised on vajalikud selleks, et olla kindel immuunsuse tekkimises ja selle püsimises. Immuunsuse tekkeks ja püsimiseks vajalike vaktsiinisüstide arv ja vaktsineerimise sagedus on kindlaks määratud kliiniliste uuringutega. Uuringute käigus tuvastatakse vaktsineeritud inimestel kaitsvate antikehade tekkimine ja nende säilimine aja jooksul.

Kas immuunsus tekib kohe pärast vaktsineerimist?

Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub teatud aeg immuunsuse kujunemiseni – tavaliselt on see kaks-kolm nädalat. Immuunsuse püsimisele aitab kaasa see, kui me turgutame immuunsüsteemi korduvalt vaktsiinidega. Seetõttu manustatakse teatud vaktsiine korduvalt.

Miks vaktsineeritud inimene mõnikord siiski haigestub?

Vaktsiinid, nagu muud ravimid, ei ole 100%-lt efektiivsed. See tähendab, et väiksel hulgal vaktsineeritutest ei teki vaktsineerimise järgselt piisaval hulgal kaitsekehi. Sellisel juhul on võimalik, et eelnevalt vaktsineeritud inimene siiski haigestub. Ühtlasi peab arvestama, et vaktsiinid ei paku eluaegset kaitset. Seetõttu teatud aja möödudes võib vaktsineeritud inimene siiski haigestuda. Haigestumise põhjuseks võib olla ka inimese tervisliku seisundi halvenemine, sh immuunpuudulikkusega kulgev haigus.

Milliseid vaktsiine on olemas?

Vaktsiine on mitut tüüpi:
• Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.
• Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks lastehalvatuse vaktsiin.
• Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakuvaba läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni; b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni.

Mida vaktsiinid sisaldavad?

Lisaks haigustekitaja(te) osakestele ehk antigeenidele sisaldavad vaktsiinid väga väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel toksilisi toimeid ei ole. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes.  

Kui tõhusad on vaktsiinid?

Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkisid immuunsuseks vajalikud antikehad ja selle alusel, kui paljudel vaktsineeritutest nakkushaigus ära hoitakse. Vaktsiinid on väga tõhusad - tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas süstitavaid vaktsiine omavad immuunsuse 90-99% tõhusust. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub siis põeb ta seda haigust kergel kujul.

Kas vaktsiinid on ohutud?

Ravimite sh vaktsiinide kasutamiseks ja turustamiseks peab olema luba. Luba  taotletakse enne ravimi müügi ja kasutamise alustamist. Loa saamiseks esitab ravimitootja ravimiametile tõendid, et ravim on kvaliteetne, toimib ja on piisavalt ohutu. Ravimi kvaliteedi hindamise üheks aluseks on ravimi tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus ning andmed ravimi omaduste kohta. Ravimi ohutus peab olema tõestatud loomkatsete ning inimuuringute abil. Ravimi toime ja ohutuse üle otsustatakse ravimiga läbiviidud kliiniliste (e inim-) uuringute alusel. Ravimi kõrvaltoimete kohta jätkatakse andmete kogumist ka pärast müügiloa andmist ja kasutusele võtmist. Kõik ravimi kohta esitatud kõrvaltoimeteatised registreeritakse ja selgitatakse välja nende tekke põhjused. Ravimi müügiluba peatatakse ja ravim kõrvaldatakse kasutamiselt, kui ravimil esineb ootamatuid ja tõsiseid kõrvaltoimeid.  Seega teevad nii vaktsiini tootja kui riigi ravimiamet põhjalikku ja hoolikat tööd selle ohutuse tagamise eesmärgil.  

Kas vaktsineerimine põhjustab haigestumist?

Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.
Vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega. Eestis sünnib aastas ligikaudu 15 000 last. Kõik lapsed ei sünni päris tervetena ja terviseprobleeme võib tekkida ka imiku– ja väikelapseeas. See ei tähenda veel, et nende  tervisehäired oleksid vaktsineerimisega seotud. Kui mitte ühelgi vaktsineeritud lapsel edaspidises elus mitte ühtegi terviseprobleemi ei tekiks, oleks vaktsiin imeravim kõigi maailma haiguste vastu. Seda vaktsineerimine siiski ei ole – vaktsineerimine kaitseb inimesi ainult kindlate nakkushaiguste vastu.
On oluline teada, et vaktsiine ja nende mõju on väga palju ja  põhjalikult uuritud ning ei ole leitud põhjuslikku seost vaktsineerimise ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning tervisehäirete vahel.

Kas vaktsineerimine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi?

Üheks levinud vääruskumuseks on arvamus, et vaktsiinide manustamine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi. On ammu tõestatud, et vaktsineerimine hoopiski tugevdab immuunsüsteemi. Põhjalikud teadusuuringud on selgelt näidanud, et vaktsineerimine ei tee inimest muudele nakkustele vastuvõtlikumaks ega muuda teiste nakkushaiguste kulgu raskemaks.

Kas vaktsineerimine võib immuunsüsteemi üle koormata?

Vaktsineerimine ei koorma immuunsüsteemi üle. Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem koostisosi kui haigusi tekitavates mikroobides või mitmetes varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on vähem kui 25 koostisosa, antigeeni. Samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 koostisosa, antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni. Inimeste, sealhulgas vastsündinute ja imikute, immuunsüsteem on piisavalt tugev, et taluda vaktsiine. Mitte ükski vastsündinu ei sünni steriilsesse maailma, vaid puutub juba sünnitusel ja kohe sünnijärgselt kokku paljude mikroorganismidega. Immuunsüsteem toimib sünnist alates. Laste ja täiskasvanute immuunsüsteemid tegelevad nii haigustekitavate kui mittehaigustekitavate mikroorganismidega pidevalt - vaktsiinide antigeenid on nagu tilk paljude antigeenide meres. Arvestused näitavad, et lapse immuunsüsteem ei saaks üle koormatud ka siis, kui korraga vaktsineeritaks 10 000 erineva haiguse vastu.

Kas vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet?

Ka raseduse ajal ja sünnitusjärgses perioodis võivad naised olla ohustatud mitmetest nakkushaigustest. Selleks, et olla kindel, et vaktsiin ei kahjustaks loodet, vaktsineeritakse rasedaid naisi üksnes inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinidega.

Millistel juhtudel ei vaktsineerita?

Vaktsineerimisele on vähe vastunäidustusi. Kui on teada, et inimene on mõne vaktsiini või vaktsiini koostisosa suhtes ülitundlik, siis seda vaktsiini ei manustata. Raseduse ajal ja väga tõsise immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.
Kui inimene põeb kõrge palavikuga haigust või ilma palavikuta, kuid raske kuluga haigust, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Kergekujuline haigus (näiteks nohu) ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks.

Kas vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?

Nagu iga ravimi, nii ka vaktsiinide kasutamisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Üldjuhul on vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed suhteliselt kerged. Alati tuleb arvestada seda, et vaktsineerimisest saadav kasu on palju suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk. Arstid teavad neid kõrvaltoimeid, nende tekkepõhjusi, tekkeaega ja oskavad teile soovitada, kuidas ühe või teise kõrvaltoime ilmnemisel toimida. Võimalike vaktsiini kõrvaltoimete kohta on toodud info ravimi patsiendi infolehes. 

Millised on vaktsineerimise võimalikud kõrvaltoimed?

Pärast vaktsiinisüsti võib süstikoht mõnda aega olla valulik, punetav ja turses.
Mõnikord võib tõusta palavik seetõttu, et haigustekitaja sattumisel kehasse reageerib organism sellele palaviku tekkega. Vaktsineerimisjärgne palavik on lühiajaline, mitte üle 2-3 päeva. 
Muude kõrvaltoimete tekke tõenäosus on väike. Väga harva võib tekkida laialdane turse jäseme piirkonnas, kuhu vaktsiini süstiti, mööduv vereliistakute vähesus jt. mööduvad kõrvaltoimed. Lastel, kellel on palavikukrampide tekkeks kaasasündinud eelsoodumus, võivad palaviku foonil vallanduda palavikukrambid. Sellistel lastel võivad palavikukrambid vallanduda igasuguse palaviku korral - hoopis suurem on palavikukrampide tõenäosuse teke nakkushaiguse korral, vaktsineerimise järgselt tekivad need väga harva.
Immuniseerimisega seotud tugeva allergilise reaktsiooni risk on üliväike. Ägeda allergilise reaktsiooni korral on kiire esmaabi tõhus ja vajalik, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida veel veerand kuni pool tundi tervishoiuasutuses.

Mida teha, kui pärast kaitsesüsti tekib tervisehäire?

Jälgige enda või lapse tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandetelefonile 1220. Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
Palavikku üle 38,0°C võib langetada paratsetamooli abil. Lugege hoolikalt soovitatud annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning pidage vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.
Turses ja punetavale süstikohale võib teha jaheda kompressi 20% alkoholilahuse, kummelitee või lihtsalt külma veega.
Kui laps on rahutu ja nutune, võib põhjuseks olla süstekoha valulikkus, mida leevendab samuti paratsetamool.
Harva võib tekkida tugev allergiline reaktsioon. Pöörduge kiiresti arsti poole, kui lapsel tekib laialdane sügelev lööve, silmade ja näo turse, hingamis- või neelamisraskus.  Ka siin kehtib soovitus – pärast lapse vaktsineerimist viibige perearsti vastuvõtu ooteruumis vähemalt veerand kuni pool tundi.
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage perearsti, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Vaktsiinide ohutust jälgitakse üle maailma ja ka Eestis väga hoolikalt, selleks on aga vaja andmeid ka lastevanematelt.

Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?

Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, B-tüüpi hemofiilusnakkuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-hepatiidi, gripi, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), pneumokokk-nakkuse, puukentsefaliidi, tuulerõugete, marutõve ja  menigokokk-nakkuse vastu. 

Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik.

Kas erinevaid vaktsiine võib samaaegselt manustada?

Reeglina võib samaaegselt (st ühel päeval) süstida erinevaid vaktsiine, inaktiveeritud vaktsiine kui ka elusvaktsiine. Kui on vaja manustada mitut elusvaktsiini, siis tehakse seda kas ühel päeval või kui see pole võimalik, siis vähemalt 30-päevase intervalliga.
Kui erinevaid vaktsiine manustatakse samal päeval, tuleb need süstida erinevatesse jäsemetesse.

Miks on tähtis immuniseerimiskava vaktsineerimiste tähtaegadest kinnipidamine?

Vaktsineerimise eesmärk on nakkushaigusi ennetada. Vaktsineerimine tuleb läbi viia enne, kui tekib oht haigustekitajatega kokkupuuteks. Ainult sel juhul on vaktsineerimisest võimalikult suur kasu. Seetõttu alustatakse vaktsineerimistega väikelapse east alates ning enamik vaktsineerimistest lõpetatakse lapse koolimineku ajaks. Vaktsineerimiste edasilükkamisel ja immuniseerimiskava tähtaegadest mitte kinnipidamisel tekib oht haigestumiseks.

Mida teha kui vaktsineerimise tähtaegadest ei ole kinni peetud?

Kui vaktsineerimised on jäänud tegemata või ei ole tähtaegadest kinni peetud, tuleb vaktsineerimised siiski läbi viia esimesel võimalusel. Perearst või –õde koostab sellisel juhul sobivaima vaktsineerimiste ajakava.  

Kelle käest saab täpsemat informatsiooni vaktsineerimise kohta?

Kui Teil on vaktsineerimise osas küsimusi, küsige palun täiendavat informatsiooni oma perearstilt või pereõelt!

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 10 detsember 2014 17:31