Vaktsiini ohutus ja kõrvaltoime

Kas vaktsiini on põhjalikult katsetatud?

Jah.

Kõik saadaolevad HPV-vaktsiinid on läbinud enne kasutusloa saamist põhjalikud ravimiuuringud. Esimene HPV-vaktsiin sai kasutusloa 2006. aastal ning sellest ajast alates on 71 riigis manustatud rohkem kui 270 miljonit doosi HPV-vaktsiini.

Kas olemasolevate tõendite järgi on vaktsiini lisamine tavapärasesse immuniseerimiskavasse põhjendatud?

Jah.

WHO, tervishoiuühendused ja 71 riigi tervishoiuvaldkonna ametiasutused koos sõltumatute vaktsineerimise eksperdirühmadega on analüüsinud andmeid HPV-vaktsiini tõhususe, kulutasuvuse ja ohutuse kohta ning jõudnud järeldusele, et selle laialdane kasutuselevõtt on põhjendatud ja seda soovitatakse tungivalt.6

_______________________________________________________________________________________________________

Viide:

6.     Bruni, Laia et al. Global estimates of human papillomavirus vaccination coverage by region and income level: a pooled analysis. The Lancet Global Health, 4. köide, 7. number, e453–e463

Kas on tõendeid, mis kinnitavad seost HPV-vastase vaktsineerimise ja posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroomi (POTS) vahel?

Ei.

Puuduvad tõendid, mille alusel võiks järeldada, et posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom (POTS) ja HPV-vastane vaktsineerimine on omavahel seotud.

POTS on haigus, mille sümptomid on püsti tõusmisel tekkiv pearinglus või minestamine ja pulsi järsk kiirenemine. Ei ole teada, mis seda põhjustab, kuid arstide arvates on POTS seotud mitmesuguste teiste tervisehädadega, näiteks hiljuti põetud viirushaigused, pikaajaline vähene kehaline aktiivsus, kroonilise väsimuse sündroom ja närvisüsteemi häired.

2014. ja 2015. aastal Taanis levinud kuuldused, et HPV-vaktsiin põhjustab POTSi, tekitasid suurt kahju Taani HPV-vastasele immuniseerimiskavale. Euroopa Ravimiamet ja WHO vaktsiinide ohutuse valdkonna nõuandev komitee vaatasid läbi vaktsineerimise ja sündroomiga seotud andmed ning USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus (CDC) tutvus oma riigi teabega. 2015. aasta novembris esitas Euroopa Ravimiamet üksikasjaliku ülevaate, milles analüüsitakse POTSiga seotud andmeid, mis on kogutud HPV-vaktsiini saanud noorte naiste kohta. See analüüs näitab, et tõendid ei kinnita HPV-vaktsiinide ja POTSi põhjuslikku seost.7 HPV-vastane vaktsineerimine ei suurenda POTSi tekkimise tõenäosust.

Alates 2006. aasta juunist kuni 2015. aasta septembrini manustati USAs umbes 80 miljonit doosi HPV-vaktsiini. Vaktsiinide kõrvaltoimetest teatamise süsteemi (VAERS) kaudu ei tuvastanud ka CDC sel ajavahemikul POTSi esinemissageduse suurenemist pärast HPV-vastast vaktsineerimist.8

___________________________________________________________________________________________________

Viited:

7.     http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Press_release/2015/11/WC500196352.pdf
8.    
https://www.cdc.gov/vaccinesafety/vaccines/hpv/hpv-safety-faqs.html

 

Kas on põhjust arvata, et vaktsineerimine põhjustab autismi?

Ei.

Mitmesugused suure- ja väikesemahulised uuringud on võtnud luubi alla väite, et vaktsineerimine ja autism on omavahel seotud, kuid pole sellele kinnitust leidnud. Lisaks näitavad uurimistulemused, et autismi ei esine sagedamini beebidel, kelle emad on HPV vastu vaktsineeritud, kui beebidel, kelle emad pole seda vaktsiini saanud.9

_______________________________________________________________________________________________________

Viide:

9.     https://www.cdc.gov/vaccinesafety/concerns/autism.html

 

Kas on põhjust arvata, et HPV-vaktsiin mõjutab viljakust?

Ei.

HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta kuidagi viljakust. Ravimiuuringud, mis tehti enne, kui esimene HPV-vaktsiin sai 2006. aastal kasutusloa, ning ravimiohutuse järelevalve ja hilisemad uuringud kinnitavad, et see ei ohusta kuidagi naiste reproduktiivtervist.

Tegelikkuses aitab HPV-vaktsiin viljakust kaitsta, ennetades emakakaela vähieelseid seisundeid ja emakakaelavähki. Emakakaela vähieelsete muutuste kirurgiline ravi võib põhjustada raseduse katkemist, loote hukkumist ja enneaegset sünnitust ning emakakaelavähi ravi (emakakaela ja emaka eemaldamine, keemia- ja/või kiiritusravi) tõttu ei ole naine võimeline enam lapsi saama.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 11 jaanuar 2018 11:48