Info vaktsiinide kohta

Allpool leiad küsimusi HPV vaktsiinide kohta ja vastused neile küsimustele.

Miks lasta end HPV vastu vaktsineerida?

Vaktsineerimine tagab raskete haiguste, sh emakakaelavähi eest parima kaitse. Samuti toob iga vaktsineeritud isik kasu teistele, piirates viiruse levikut.

HPV on sedavõrd levinud, et umbes 80% vaktsineerimata meestest ja naistest nakatub sellega elu jooksul. Sugulisel teel leviv HPV on iseäranis sagedane kuni 25-aastaste noorte hulgas. Inimene, kes on vaktsineeritud enne seksuaalelu alustamist, on kaitstud kõige levinumate ja ohtlikumate HPV tüüpide eest ning ta ei kanna viirust edasi.

Emakakaelavähk on kõige levinum HPV põhjustatud haigus. 2012. aastal diagnoositi emakakaelavähk WHO Euroopa piirkonnas 67 000 naisel ja 28 000 neist surid sellesse.2 Samal aastal võttis see haigus kogu maailmas elu kokku 266 000 naiselt, mis teeb 8% kõigist vähist põhjustatud surmadest naiste seas. Erinevalt teistest vähivormidest haigestuvad emakakaelavähki suurema tõenäosusega just noored naised vanuses 20–45 eluaastat kui vanemad naised.

Vaktsineerimine kaitseb tüdrukuid HPV tüüpide eest, millest on põhjustatud kokku kuni 95% kõigis vanuserühmades esinevatest emakakaelavähi juhtudest. Ent nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata naised peaksid korrapäraselt käima emakakaelavähi uuringutel, sest HPV-vaktsiiniga suudetakse ära hoida suurem osa, aga mitte kõik emakakaelavähi juhud. Vaktsineerimine koos emakakaelavähi sõeluuringutel käimisega tagab kindla kaitse emakakaelavähi eest.

HPV on seotud ka tupe-, peenise-, päraku-, pea- ja kaelavähi ning genitaaltüügaste tekkimisega.

Alati on parem püüda HPV-nakkust ennetada, kui hiljem selle põhjustatud haigusi ravida.

Viide:

2.     Allikas: http://gco.iarc.fr/today/home

Milline on HPV-vaktsiini mõju?

HPV-vaktsiin sisaldab osakesi, mis sarnanevad selle viiruse kõige enam levinud tüüpidega. Need pole elusad viirused ega suuda tekitada nakkust, ent vaktsiini süstimisel kehasse reageerib organism neile samamoodi kui pärisviirusele. Organism toodab nende osakeste vastu antikehi ning nii luuakse kaitsesüsteem, mis suudab viiruse eemale tõrjuda, kui sellega uuesti kokku puututakse. See on väga tulemuslik meetod, sest vaktsiin tagab tulevaste nakkuste ennetamisel täieliku kaitse HPV tüüpide vastu, mida vaktsiin sisaldab.

Vaadake videot: „Milline on HPV-vaktsiini tööpõhimõte?“ aadressil www.youtube.com/watch?v=qF7pBzU4D20&t=4s.

Kas HPV-vaktsiin on tõhus?

Jah.

HPV-vastane vaktsineerimine piirab tuntavalt HPV levikut. Kohene tulemus on emakakaelavähi eelsete muutustega naiste arvu kahanemine ning genitaaltüügaste käes kannatavate naiste ja meeste arvu järsk vähenemine. Kui piiratakse HPV edasikandmist, järgneb sellele mitme aasta või aastakümne pärast emakakaelavähi ja muude HPVga seotud vähivormide juhtude vähenemine.

HPV-nakkuste ja genitaaltüügaste esinemissageduse kiiret vähenemist (kuni 90%) teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas on täheldatud Austraalias, Belgias, Saksamaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, USAs ja Uus-Meremaal.

Mis on HPV-vaktsiin?

Vaktsiinid koosnevad viirusesarnastest osakestest, mis sisaldavad küll viiruse valgulist kesta, aga mitte viiruse geneetilist materjali. Viirusega sarnane vaktsiin ergutab immuunsüsteemi tootma HPV eest kaitsvaid antikehi.

Et vaktsiini toime oleks nii tõhus kui võimalik, sisaldab see ka väikeses koguses adjuvante (ained, mis aitavad tugevdada keha immuunreaktsiooni). Need võivad olla mineraalsoolad, vesi ja sellised ained nagu alumiiniumsulfaat (alumiiniumiühend), millega me puutume pidevalt kokku õhu, toidu ja kosmeetikatoodete, näiteks deodorantide kaudu.

Vastupidi mitmesugustele kuuldustele ei sisalda praegu pakutavad vaktsiinid tiomersaali ega teisi elavhõbedaühendeid.

Kas on olemas rohkem kui üks HPV-vaktsiin ja mille poolest need erinevad?

Praegu on kasutusel kolm HPV-vaktsiini.

  • Gardasil®, mida toodab Merck Sharp & Dohme (lühendatult ka MSD või Merck) ja mis sai kasutusloa 2006. aastal, on neljavalentne vaktsiin ehk see kaitseb nelja HPV tüübi eest.
  • Cervarix®, mida toodab GlaxoSmithKline (lühendatult ka GSK) ja mis sai kasutusloa 2007. aastal, on kahevalentne vaktsiin (kaitseb kahe HPV tüübi eest).
  • Gardasil 9®, mida toodab MSD ja mis sai kasutusloa 2014. aastal, on üheksavalentne vaktsiin (kaitseb üheksa HPV tüübi eest).

Iga riigi reguleerivad ametiasutused otsustavad, millised vaktsiinid võetakse riigis kasutusele. Kui manustatakse soovituslik arv doose, kaitsevad kõik kolm vaktsiini tõhusalt nakatumise eest kõige levinumate HPV tüüpidega, mis põhjustavad emakakaelavähki ja muid HPVga seotud vähivorme. Nelja- ja üheksavalentsed vaktsiinid kaitsevad ka genitaaltüügaste eest. Eestis kasutatakse tütarlaste vaktsineerimiseks üheksavalentset vaktsiini, mis annab laialdasema kaitse.

Milliste HPV tüüpide eest tagab vaktsiin kaitse?

HPV-l on palju tüüpe – siiani on neid avastatud rohkem kui 200. Kolm olemasolevat vaktsiini kaitsevad viiruse kõige levinumate ja ohtlikumate tüüpide eest. On olemas kahe- (kaitseb kahe HPV tüübi eest), nelja- (kaitseb nelja HPV tüübi eest) ja üheksavalentsed (kaitseb üheksa HPV tüübi eest) HPV-vaktsiinid.

Järgnevas tabelis on näidatud, milliste HPV tüüpide eest tagab iga vaktsiin kaitse.

Vaktsiini nimi

Valentsus (vaktsiinis sisalduvate tüüpide arv)

Vaktsiinis sisalduvad HPV tüübid

Nendest tüüpidest põhjustatud emakakaelavähi juhtude osakaal

Nendest tüüpidest põhjustatud genitaaltüügaste osakaal

Cervarix®

Kahevalentne (kaks tüüpi)

16 ja 18

71%

-

Gardasil®

Neljavalentne (neli tüüpi)

6, 11, 16 ja 18

71%

90%

Gardasil 9®

Üheksavalentne (üheksa tüüpi)

6, 11, 16,18, 31, 33, 45, 52 ja 58

90%

90%

Umbes 30 HPV tüüpi levivad sugulisel teel. Mõne tüübi puhul on suur oht vähi tekkeks. Teiste tüüpide puhul on see oht palju väiksem, kuid need tekitavad genitaaltüükaid. Kõik kolm vaktsiini kaitsevad HPV tüüpide 16 ja 18 eest, mis põhjustavad umbes 71% emakakaelavähi ja muudest HPVga seotud vähivormide juhtudest. Nelja- ja üheksavalentsed vaktsiinid kaitsevad ka tüüpide 6 ja 11 eest, millest on põhjustatud 90% genitaaltüügastest. Üheksavalentne vaktsiin tagab kaitse veel viie tüübi (31, 33, 45, 52 ja 58) eest, mis koos tüüpidega 16 ja 18 põhjustavad 90% emakakaelavähi juhtudest.3

Samuti pakuvad HPV-vaktsiinid ristkaitset mõne tüübi vastu, mida vaktsiin ei sisalda.

Viide:

3.     Human Papillomavirus Vaccines: WHO Position Paper, mai 2017. http://www.who.int/immunization/documents/positionpapers/en/

Miks lasta end vaktsineerida, kui vaktsiin kaitseb ainult mõnede levivate HPV tüüpide eest?

HPV-vaktsiinid kaitsevad HPV tüüpide eest, mis on kõige enam levinud ja mis põhjustavad kõige suurema tõenäosusega emakakaelavähki, ning kaks kolmest saadaolevast vaktsiinist ka genitaaltüügaste eest. Samuti pakuvad HPV-vaktsiinid ristkaitset mõne tüübi vastu, mida vaktsiin ei sisalda.

Kahevalentne HPV-vaktsiin kaitseb kahe tüübi eest (16 ja 18), mis põhjustavad 71% kõikjal maailmas registreeritud emakakaelavähi juhtudest. Neljavalentne vaktsiin kaitseb eelnimetatud tüüpide ja veel kahe tüübi eest, millest on põhjustatud kuni 90% genitaaltüügastest. Üheksavalentne vaktsiin kaitseb eelnimetatud nelja tüübi ja lisaks veel viie tüübi eest ehk kokkuvõttes 90% tüüpide eest, mis põhjustavad genitaaltüükaid või emakakaelavähki.

Kas vaktsiin on tõhus ka nende puhul, kes on juba seksuaalelu alustanud?

See on võimalik, kuid toime tõhusus sõltub eelnevast kokkupuutest viirusega.

HPV-vaktsiinid kaitsevad viiruse kõige levinumate ja ohtlikumate tüüpide eest, mis levivad sugulisel teel. Need annavad kõige tugevama kaitse vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpide eest, millega vaktsineeritav ei ole kokku puutunud. Üldiselt nakatuvad inimesed ühe või mitme ülalmainitud HPV tüübiga peagi pärast seksuaalelu alustamist. Seega on kasu kõige suurem siis, kui lasta end vaktsineerida enne seksuaalelu alustamist.

Kas vaktsineerimine on ainus viis HPV-nakkuse ja emakakaelavähi ennetamiseks?

HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt uuringutel käimisega on parim viis emakakaelavähi ennetamiseks.

Kõigil, kes elavad seksuaalelu, on suur oht HPVga nakatumiseks. Mõni raseduse vältimise barjäärimeetod (nt kondoom) võib aidata nakkust vältida, kuid ei taga täielikku kaitset, sest ei pruugi katta kõiki nakatunud nahapiirkondi.

HPV-vastane vaktsineerimine kaitseb viiruse nende tüüpide eest, millest on põhjustatud kuni 90% emakakaelavähi juhtudest. Lisaks peaksid kõik naised – ka need, kes on vaktsineeritud – käima regulaarselt uuringutel. Erinevate uuringutega on võimalik avastada HPVst põhjustatud vähieelseid või vähkkasvajalisi moodustisi, et need saaks eemaldada nii kiiresti kui võimalik.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 10 jaanuar 2018 23:29