HPV - inimese papilloomiviirus

Mis on HPV?

HPV on inimese papilloomiviirus (ingl. Human Papilloma Virus). Suurem osa papilloomiviiruse tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limakestadel (nt teravad kondüloomid). Vähesed papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme- ja tupe-, päraku, peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).

Vähiriski alusel jaotatakse  inimese papilloomiviiruse tüübid alljärgnevalt:

  • Kõrge riski tüübid: 16, 18, 45, 31, 33, 52, 58, 35, 59, 56, 51, 39;
  • Piiratud vähki tekitava toimega tüübid 68, 73;
  • Madala riski tüübid: 6, 11, 26, 40, 42, 43.

Emakakaelavähk moodustab 80%  inimese papilloomiviirustest tingitud kasvajatest. Papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18 põhjustavad 70% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas.

Kuidas toimub nakatumine papilloomiviirusega?

Nakkusallikas on alati papilloomiviirusega nakatunud inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti, kui inimeste nahk või limakestad puutuvad omavahel kokku. Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Mis toimub inimese organismis pärast papilloomiviirusega nakatumist?

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas ilma haiguse tunnusteta ja kaebusteta pikka aega. Enamasti suudab inimorganismi immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osadel inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda, neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul.<s> </s>Emakakaelavähi tekke kohustuslikuks eelduseks on kõrge riski HPV olemasolu organismis.

Mis on papilloomiviiruste poolt vähi tekkimist soodustavad faktorid?

  • varajane seksuaalelu algus;
  • suur seksuaalpartnerite arv;
  • suitsetamine;
  • immuunpuudulikkus (nt HIV);
  • pikaajaline hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine;
  • sugulisel teel levivate haiguste kaasnakkus (nt klamüdioos, genitaalherpes).

Kuidas kaitsta ennast papilloomiviiruste eest?

  • Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest
  • Kasutada kondoomi
  • Mitte suitsetada
  • Kontrollida regulaarselt oma tervist
  • Vaktsineerida ennast

 

 

Milline on optimaalne vanus tütarlapse HPV vastu vaktsineerimiseks?

Tütarlapsi soovitatakse vaktsineerida orienteeruvalt 12-aastaselt, enne viirusega kokkupuutumist.

Kuidas toimub Eestis tütarlaste vaktsineerimine HPV vastu?

2018.-2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12- kuni 14-aastased tütarlapsed. Tütarlaste vaktsineerimiseks on riigi poolt hangitud vaktsiin Gardasil 9, tootja Merck Sharp and Dohme B.V. Vaktsiini omaduste kokkuvõtted  PDF leiate siit.

Alates jaanuarist 2020 vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames vaid 12-aastaseid tütarlapsi, kes on sündinud alates 1.01.2008 a.

Vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud. HPV vaktsiin on sihtrühma kuuluvatele tütarlastele tasuta.

Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat lapse vaktsineerimisest ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

Lapsevanema erisoovil võib vaktsineerida HPV vastu sihtrühma kuuluvaid tütarlapsi nende perearst või pereõde. Vaktsineerimine on sihtrühma tütarlastele tasuta.     

Mille eest kaitseb HPV vaktsiin ja kuidas seda manustatakse?

HPV vaktsiin Gardasil 9 sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüübi puhastatud viiruselaadset valku ning aitab hoida ära nendest põhjustatud haigused: emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid kahjustusi ja vähki, suguelundite tüükaid (teravaid kondüloome). Vaktsiin ei sisalda elusat viirust ega ole seetõttu haigust tekitav ega ohtlik.

Vaktsineerimiskuur alla 15-aastastele koosneb kahest vaktsiinidoosist, intervalliga 6 kuni 13 kuud dooside vahel. Vaktsiini manustatakse lihasesiseselt õlavarre deltalihase piirkonda.  

Kellele on HPV vaktsiin vastunäidustatud?

Vaktsiin Gardasil 9 on vastunäidustatud neile, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete suhtes. Isikud, kellel ilmnes ülitundlikkus pärast esimest vaktsiini annust ei tohi saada teist vaktsiini annust.

Millised võivad olla HPV vaktsiini kõrvaltoimed?

Vaktsineerimisjärgselt võivad esineda paiksed kõrvalnähud: süstekoha valu, punetus ja turse. Nende nähtude leevendamiseks võib kasutada külma kompressi.

Samuti on kõrvaltoimetena kirjeldatud väsimust, pea- ning lihasvalu, seedetrakti häireid, millega võib kaasneda iiveldus ja oksendamine. Esineda võib ka sügelust, nahalöövet, kuplade teke nahale (nõgestõbi), liigesvalu ning palavikku (≥ 38 °C).

Niisugused nähud on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest. Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ning mööduvad 1-2 päeva jooksul ilma ravita. Palaviku ja peavalu korral võib nähtude leevendamiseks võtta paratsetamooli või ibuprofeeni. Oluline on meeles pidada, et kui nähud püsivad kauem kui paar päeva, on häirivad või muutuvad aja jooksul raskemaks, siis tuleb sellest rääkida arstile.

Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiinide ohutuse nõuandva komitee andmetel ei põhjusta HPV vaktsiinid uute krooniliste haiguste, sealhulgas ka autoimmuunsete haiguste teket.

Milline on HPV vaktsiini efektiivsus?

Vaktsiini Gardasil 9 efektiivsus on kõrge, kliinilises uuringus omandas 93-100% eelneva nakkuseta tütarlastest  kaitsekehad pärast täielikku vaktsinatsioonikuuri. Vaktsineerimisel saadav kaitse on pikaajaline. Uuringud kaitse kestvuse osas jätkuvad.

Juhul kui tütarlaps on enne vaktsineerimist mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüübi suhtes  nakatunud, siis selle HPV tüübi poolt põhjustatud haiguste suhtes ta kaitset ei saa, aga omandab kaitse ülejäänud vakstsiinis sisalduvate viiruse tüüpide suhtes. Vaktsiin ei oma raviefekti.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 16 november 2017 14:29