COVID-19 (inglise k. Corona Virus Disease 2019) on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) poolt põhjustatud nakkushaigus. Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskuseid ja kopsupõletikku.
Covid-19 vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.
Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad.
Vaktsineerida saab:
- oma perearstikeskuses,
- haiglate vaktsineerimiskabinettides ja eratervishoiuasutustes
- apteekides üle Eesti
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 2023. aasta sügisel COVID-19 vastu vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad 60+ vanused ja riskihaigustega lapsed ning täiskasvanud. Seda juhul, kui neil on viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud. Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine on tasuta.
Vaktsineerida saab näiteks perearstikeskuses, haiglate ja eratervishoiu vaktsineerimiskabinettides. Haiglate vaktsineerimiskabinettides ja eratervishoiuasutustes vaktsineerimiseks saab sobiva aja broneerida üleriigilises digiregistratuuris. Digiregistratuuri lehele saad siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või SMART-ID abil. Portaalis kuvatakse esimesed saadaolevad ajad. Alla 18-aastastele saab digiregistratuuris aja broneerida lapsevanem või ametlik hooldaja.
Lisaks on soovijatel võimalik end vaktsineerida valitud apteekides üle Eesti. Apteekide nimekirja leiab aadressilt www.vaktsineeriapteegis.ee.
Kuidas Covid-19 levib?
Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada, kui saastunud pindade katsumise järel mustade kätega suud, silmi või nina puudutada.
Millised on haigusnähud?
Enamasti tekivad külmetusele ja gripile sarnased sümptomid. Peamisteks sümptomiteks on:
- peavalu,
- ninakinnisus,
- köha,
- väsimus ja nõrkustunne,
- lihasvalu,
- nohu,
- kurguvalu,
- palavik,
- võib esineda haistmismeelte ja maitsemeelte kadu.
Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.
Kuidas diagnoositakse?
Viiruse RNA määramine on nii Eestis kui kogu maailmas kasutusel COVID-19 esmaseks diagnoosimiseks ja nakkusjuhtumite avastamiseks. Testi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab koheselt karantiini rakendada. Viiruse RNA-d on võimalik määrata nn klassikalisel real-time PCR (inglise k. Polymerase Chain Reaction) meetodil, mille puhul on vaja spetsiifilist aparatuuri, eriväljaõppe saanud laborispetsialiste ning selleks kohandatud laboriprotsessi.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Lisaks vaktsineerimisele on oluline korralik käte hügieen. Käsi tuleb pesta sooja vee ning seebiga iga kord enne söömist või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb järgida head hingamisteede hügieeni – see tähendab, et aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga ja see koheselt minema visata ning seejärel pesta käed. Kui salvrätikut pole, kasutada varrukat (küünarvarre osa), kindlasti mitte paljast kätt. Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (>2m ja <15min).
Covid-19 ravi:
- Parim viis ennetamiseks on vaktsineerimine.
- Haigestudes tagada puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.
- Viirusvastaseks raviks kasutada arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid.
- Sümptomite (palavik, köha, pea- ja lihasvalu jt) raviks kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimid.
STATISTIKAT Covid-19 ja sarnastesse viirusnakkustesse haigestumise kohta leiab Terviseameti kodulehelt .
Covid-19 kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini.
Kindlasti peaksid kaaluma Covid-19 vastast vaktsineerimist riskirühmadesse kuuluvad inimesed:
- 60+ inimesed;
- riskirühma lapsed ja täiskasvanud, kellel on viimasest COVID-19 vastasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud.
Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada, kui saastunud pindade katsumise järel mustade kätega suud, silmi või nina puudutada.
Lisaks vaktsineerimisele on oluline korralik käte hügieen. Käsi tuleb pesta sooja vee ning seebiga iga kord enne söömist või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb järgida head hingamisteede hügieeni – see tähendab, et aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga ja see koheselt minema visata ning seejärel pesta käed. Kui salvrätikut pole, kasutada varrukat (küünarvarre osa), kindlasti mitte paljast kätt.
Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (>2m ja <15min).
Vaktsiinide ohutus
COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste rangete nõuete järgi nagu iga teist ravimit. See tähendab, et vaktsiin peab vastama kindlatele kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kriteeriumidele. Nagu kõiki ravimeid, nii testitakse ka COVID-19 ravimeid esmalt laboritingimustes ja katseloomadel, millele järgneb testimine vabatahtlikel inimestel kliiniliste uuringute raames. Kõiki vaktsiine hinnatakse Euroopa Liidu standardite alusel, mis kehtivad kõigile ravimitele. COVID-19 vaktsiinide arendus ning vaktsiini hindamise protseduurid on toimunud palju kiiremini kui tavaolukorras, kuna vajadus vaktsiini järele on suur.
Euroopa Ravimiamet EMA kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning annab soovituse müügiloa väljastamiseks. Euroopa Ravimiamet hindab praegu mitmeid koroonavaktsiine kiirendatud hindamisprotseduuris. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele.
Vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks on ettevõtted palganud rohkem töötajaid, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning plaanida järgmisi samme paremini või kombineerinud kliiniliste uuringute eri etappe ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, teinud erinevaid uuringuid samal ajal.
Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.
Kõrvalnähud
Inimesed reageerivad vaktsiinidele küll erinevalt, ent enamus vaktsineeritavatest kogeb vaktsineerimise järgselt kergeid kõrvalnähte nagu süstekoha valulikkus-tundlikkus või peavalu. Mis peamine: need reaktsioonid mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Kui vaktsineerimise järgsed kõrvalnähud on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2-3 päeva, siis esmajärjekorras on soovitatav rääkida arstiga. Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide ehk kõrvalnähtude kohta kogub Eestis infot Ravimiamet. Ravimiamet soovitab enne vaktsineerimist tutvuda vaktsiini infolehega, et võimalikud vaktsineerimise järgsed reaktsioonid ei tuleks üllatusena.
Ravimiametini jõudnud vaktsiini kõrvalnähtude teatiste kokkuvõte avaldatakse Ravimite ja vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kokkuvõtted | Ravimiamet lehel.
Kui sul on vaktsineerimise kohta küsimusi, millele ei leia meie veebist vastust, pöördu oma perearsti või perearsti nõuandeliini 1220 poole.
Millised on COVID-19 vaktsineerimisega seotud levinumad kõrvaltoimed?
Need, kes vaktsineerimise järel ebamugavustunnet kogevad, nimetavad kõige sagedamini süstimiskoha valulikkust-tundlikkust, gripilaadseid sümptomeid (peapööritus, peavalu, kerge palavik, uimasus) ning väsimust. Üldjuhul mööduvad sümptomid paari päevaga.
Vajadusel saab neid kergemaid reaktsioone leevendada valuvaigisti või külma kompressiga. Juhul, kui ebamugavustunne kestab kauem või su enesetunne on vaktsineerimise järel tõsiselt kehv, võta ühendust oma perearstiga.
Kõik juba teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini infolehes.
Kõikide COVID vaktsiinide infolehed leiad Ravimiameti lehelt.
Mida teha, kui sul on tekkinud tervisemured, mille puhul kahtlustad seost vaktsineerimisega?
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks teavitada oma perearsti. Tervishoiutöötajad peavad Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest kõrvalnähtudest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis ise teatist saata.
Vaktsineeritu võib ka ise otse Ravimiameti poole pöörduda. Ravimiamet on selleks välja töötanud Vaktsineerimise kõrvalnähust teatamise vormi Ametile võib anda teada ka neist tõsisematest reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Mida Ravimiamet teatatud kõrvalnähtudega teeb?
Vaktsiinide kasutamisega seoses tekkinud kõrvalnähtude kohta kogub Ravimiamet teavet eesmärgiga tuvastada uusi põhjuslikult vaktsiiniga seotud kõrvaltoimeid või selgitada teadaolevate kõrvaltoimete raskusastme või esinemissageduse muutust. Ravimiamet kogub teatatud kõrvalnähtude andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib Ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.
Kõrvaltoimete andmebaasi ega kokkuvõtteid ei saa kasutada ühegi vaktsiini ega ravimi ohutuse üle otsustamiseks, sest andmebaasi kogutakse kõik teatised, mis ravimite ja vaktsiinide kohta edastatakse ja alles seejärel neid hinnatakse ja kontrollitakse.
Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi.
Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.
Kuidas saadakse uut infot vaktsiinide kõrvaltoimete kohta?
Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse praegu väga paljusid inimesi väga lühikese aja vältel. See tähendab ka tavapärasest märksa suuremat tõenäosust, et mõne haiguse avaldumine või süvenemine kattub vaktsineerimise ajaga, kuid ei ole vaktsiinist põhjustatud.
Ohutuse hindamisel on oluline võtta arvesse ka erinevate haiguste esinemissagedust üldpopulatsioonis. Kui üleeuroopalisi andmeid hinnates selgub, et mõnda haigust esineb vaktsineeritutel kas üldiselt või näiteks mõnes kindlas vanusegrupis sagedamini kui kogu rahvastikus, on see väga oluline ohusignaal.
Kui ohusignaal leiab kinnitust, hinnatakse seda eraldi ja kui leitakse selge põhjuslik seos, lisatakse see kõrvaltoimena ravimiteabesse.
Niimoodi on mRNA vaktsiinide (Pfizer/Corminatry ja Moderna/Spikevax) võimalike kõrvaltoimete hulka lisatud müokardiit, adenoviirusvektor vaktsiinide (Janssen, AstraZeneca/Vaxzevria) kõrvaltoimete hulka aga trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom. Kõik praeguseks vaktsiinidega seostatavad kõrvaltoimed on kirjas ravimiteabes.
Infot riskide kohta kogutakse ja vahetatakse üle maailma: vastavalt sellele on ka igale vaktsiinile määratud oma riskigrupid ehk inimesed, kelle tervislikku seisundit arvestades oleks mõistlik neile mõne teise tootaja teist vaktsiini manustada.
COVID-19 vaktsiinide ohutus – Eesti kogemus
Senine ohutusandmete hindamine näitab, et kõigi nelja COVID-19 vaktsiini kasu on suurem kui võimalikud kahjud.
Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on ettevaatusabinõusid rakendades välditavad, kiirelt diagnoositavad ja ravitavad. Õigeaegseks diagnoosimiseks ja raviks tuleb patsientidel kindlasti kõigist kaebustest oma arstile teada anda.
COVID-19 kõrvaltoimete statistika leiad siit: Ravimite ja vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kokkuvõtted | Ravimiamet
Alates 01.05.2022 saab Tervisekassast taotleda vaktsiinikahju hüvitist
Hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Kahjustus peab olema kestnud vähemalt neli kuud või lõppenud inimese surmaga. Vaktsineerimise ja tervisekahju vahel peab Ravimiamet olema tuvastanud vähemalt tõenäolise põhjusliku seose.
Loe vaktsiinikahjude hüvitamise korralduse kohta täpsemalt siit.
